Keelenõuannete kogu


Kes on meie riigipea?


Oleme ära õppinud, et kui mõtleme presidendi institutsiooni, võime kirjutada asutusenimetuste reegli järgi ehk suurte tähtedega: Vabariigi President. Nii on kirjas ka seadustes: Vabariigi President on Eesti riigipea; Vabariigi Presidendi valimise korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus; Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised jne.

Tavaliselt on meil siiski sagedamini vaja rääkida ja kirjutada konkreetsest inimesest, kes on parasjagu sellesse ametisse valitud. Sel juhul järgime reeglit, mille kohaselt käivad mis tahes ametimehed väiketähega: president (nagu peaminister). Kui Toomas Hendrik Ilves peab nt Tartu ülikooli juubeliaktusel kõne, ei tule kavva kirjutada mitte Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, vaid president Toomas Hendrik Ilves, ning kui kellelgi meist on vaja Toomas Hendrik Ilvese poole pöörduda, sobib kirjutada või öelda austatud president või austatud härra president, austatud president Ilves või austatud president Toomas Hendrik Ilves, samuti härra president või härra president Ilves.

Seega, vaikimisi on president meie riigipea (nagu peaminister on meie valitsusjuht). Kui räägime muudest, alles siis peame hakkama täpsustama: kohtusid Eesti ja Soome president (väga ametlikult: Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi president); Eesti Panga presidendiks valiti Andres Lipstok.

Kui kõrvutame oma riigipead ja muude institutsioonide juhte, võiks esimene neist jääda ikkagi lihtsalt presidendiks: president Toomas Hendrik Ilves kohtus Eesti Teaduste Akadeemia (vähem ametlikult: Eesti teaduste akadeemia) presidendi Richard Villemsiga. Kui siiski soovitakse lisada täiendit, sobib Eesti-siseses kontekstis kasutada riigi, nt riigi president ja teaduste akadeemia president.

Ametist lahkunud president säilitab oma tiitli. Kui pöördume Arnold Rüütli poole, saame jätkuvalt öelda president, temast rääkides või kirjutades võime vajaduse korral täpsustada, et ta on endine president, ekspresident.

Maire Raadik