Keelenõuannete kogu


Eesti Vabariigi sünnipäeval (2022-02-22)


Veebruaris tähistame oma rahvuspüha – Eesti Vabariigi aastapäeva. Sellel olulisel pidupäeval on kombeks üksteisele häid soove saata. Kuidas seda teha? Kas korrektne oleks sõnumisse või kaardile kirjutada "Head vabariigi aastapäeva!" või tuleks kirjutada hoopis "Head Vabariigi aastapäeva!"? Kas sõna vabariik tuleks kirjutada suure või väikese algustähega?

Eesti riigi ametlik nimetus on Eesti Vabariik. Selles nimetuses on Eesti nimi ja vabariik liigisõna. Kuigi keelereegel ütleb, et liigisõnad kirjutatakse nimetuses väikese algustähega, võib ametlikkust rõhutades kirjutada liigisõna samuti suure algustähega. Kui nimetuse ametlikkust ei toonitata, võib liigisõna kirjutada väikese tähega või jätta üldse ära. Seega on korrektne kirjapilt nii Eesti Vabariik, Eesti vabariik kui ka lihtsalt Eesti. Kui Eesti eest ära jätta, siis kirjutatakse vabariik igal juhul väikese algustähega, sest Vabariik ei ole riigi nimi. Niisiis sobib Eesti sünnipäeval soovida nii "Head vabariigi aastapäeva!" kui ka "Head Eesti Vabariigi aastapäeva!"

24. veebruari nimetatakse ka iseseisvuspäevaks. Kuna iseseisvuspäev on tähtpäeva nimetus, siis kirjutatakse see väikese algustähega. Samamoodi kirjutatakse väikese algutähega kõik teised pühade ja tähtpäevade nimetused, näiteks sõbrapäev, vastlapäev, emakeelepäev, emadepäev, jaanipäev, jõululaupäev. Kui püha või tähtpäeva nimetus sisaldab mõnd nime, siis see kirjutatakse suure algustähega, näiteks Eesti lipu päev või Tartu rahulepingu aastapäev. Meeles tasub pidada sedagi, et kuigi üldkeeles kirjutatakse pühade ja tähtpäevade nimetused väikese algustähega, ei pruugi see reegel kehtida igal pool. Näiteks kristlikes tekstides on tava kirjutada osa kiriklikke tähtpäevi suurte algustähtedega: Vaikse Nädala Suur Neljapäev, Suur Reede, Vaikne Laupäev.

Pühade ja tähtpäevade algustäheortograafia reegleid saab vaadata
õigekeelsuskäsiraamatust.

Kairi Tamuri