Keelenõuannete kogu


Mida saab öelda võõrsõnade tähenduste kohta? (2022-02-11)


Kui otsida mõne sõna tähendust sõnaraamatust, võib tekkida tunne, et sõna saab iseseisvalt midagi tähendada. Sõnade tähendused ei saa sõnaraamatusse aga omal käel, need lisab sinna sõnaraamatukoostaja, kes esitab üldistuse sõna seni teadaolevast kasutusest ja sageli lisab nende tähenduste illustreerimiseks ka näitelaused. Muidugi ei tea ka kõige kogenum ja laiema silmaringiga sõnaraamatukoostaja kõiki tähendusi, milles seda sõna on kasutatud. Üldistuse tegemiseks uurib ta keeleandmeid, tänapäeval suuri keelekorpusi.

Kuidas ei saa sõna iseseisvalt midagi tähendada? Sest sõna tähendust mõista ja tõlgendada saab üksnes konteksti toel: sõnu kasutatakse kontekstis ja sõna tähendused olenevad kontekstist, kus seda kasutatakse. Lisaks ei püsi sõnade tähendused muutumatuina, nad teisenevad – mõni kiiremini, teine aeglasemalt. Tähendused võivad laieneda, vananeda, nihkuda, käibelt kaduda jms. Võõrsõnadega toimuvad üldjoontes samasugused protsessid kui omasõnadega. Eriti kehtib see keeles juba mõnda aega olemas olnud võõrsõnade kohta, mis sageli on keeles muganenud. Võõrsõnade puhul mängib rolli ka see, mis toimub nende sõnadega teistes keeltes.

2021. aastal uurisime ÕS 2018-s võõrsõnade tähenduste kohta antud soovitusi. Eesmärgiks oli viia EKI ühendsõnastikus nende sõnade tähendused paremasse kooskõlla tegeliku tarvitusega. 130 tähendussoovitusega sõnast ÕS 2018-s on 86 antud võõrsõnade kohta (nt anekdootlik, dekaad, kupüür, piloot, ühistransport). Analüüsisime nende 86 sõna tänapäevast kasutust eestikeelsete tekstide keelekorpuse abil ja andsime EKI ühendsõnastiku (portaalis Sõnaveeb) rubriigis „ÕS soovitab“ nende kohta selgitusi.

Analüüsi põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et kõige olulisem on saada sõna tähendusest aru kontekstis. 86 sõnast enamiku, 74 sõna puhul mõistmisraskusi kontekstis ei tekkinud (nt avarii, diisel, moderaator, trimmima). Ilmnesid vaid mõned erandid (nt adresseerima, tsiteerima). Ka nende 12 erandi puhul ei saa siiski öelda, et sõna ei sobi kasutada tähendustes, milles neid sõnu keeles juba kasutatakse. Seevastu juhime EKI ühendsõnastikus tähelepanu, et keelekasutaja jälgiks, kas tema kontekstis on sõna arusaadav, või tuleks kaaluda mõnda sünonüümi, kui soovitakse väljenduda üheselt. Eesti keele rikkuse eesmärgil tasub meeles pidada ka omasõnalisi sünonüüme.

Mõni võõrsõna on erialatekstis kasutusel kitsama tähendusega terminina (nt diisel või tester tehnikas) – üldkeeles, väljaspool erialatekste, on nende sõnade tähendused laiemad ja kontekstis on enamasti selge, mida sõnaga öelda soovitakse.

Kokkuvõttes ei saa sõnade üldkeeles levinud tähendusi pidada ebasoovitatavaks, mingil juhul ei saa kasutuses levinud tähendusi üldkeeles pidada veaks. Seega oleme mõnel juhul sõnavalikule tähelepanu juhtinud, aga lõpuks on keelekasutaja enda valik, kas ta tahab soovitust järgida või mitte.

Uurimuse kohta loe lähemalt Tiina Paet, Lydia Risberg 2021. Võõrsõnade tähendussoovitused ja nende esitus üldkeele sõnaraamatus. − Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 965−984.

Tiina Paet, Lydia Risberg