Keelenõuannete kogu


Koeratõugude õigekiri


Eesti keeles tuleb koeratõugude õigekirja puhul silmas pidada kolme keelelist aspekti.

1. Neid koeratõunimetusi, mis on juba aastaid olnud eesti keelde mugandatud, pole mõtet kirjutada võõrkeelsena. Paljud koeratõunimetused on antud ka ÕS-is, näiteks kolli (pole mõtet kirjutada collie, veel vähem püstkirjas collie), terjer (mitte terrier ega terrier), haski (mitte husky ega huski), rotveiler, retriiver, tšau-tšau, pinšer, pointer, šnautser, spits, njuufaundland ehk njuufa jt.

2. Kui koeratõu nimetus pole eesti keelde mugandatud, st nimetuse kirjapilt ei lange hääldusega kokku või nimetuses esineb võõrtähti (nagu c, y või x), siis tuleb tõunimetus kirjutada kursiivis, nt chihuahua, beagle, greyhound, ja käänata neid sõnu ülakomaga: chihuahua’t, beagle’eid. Selliste sõnade kirjutamine püstkirjas on ortograafiareeglite seisukohalt viga.

3. Isikunimed kirjutatakse koeratõugudes suurtähtedega, näiteks Jack Russelli terjer (Suurbritannia kirikuõpetaja John Russelli järgi), Schilleri hagijas (Rootsi taluniku Per Schilleri järgi). Isikunimesid ei kirjutata väiketähega ega mugandata.

Kohanimetäiendeid on loomakasvatajatel ja tõuaretajatel tavaks kirjutada väiketähtedega, nt saksa lambakoer, idaeuroopa lambakoer, inglise setter, vene spanjel, aga üldkeeles sobib ka suurtähega: Saksa lambakoer, Ida-Euroopa lambakoer, Inglise setter, Vene spanjel. Neid kohanimesid, mille kirjapilt hääldusest erineb, tuleb väiketähega kirjutades mugandada, nt Yorkshire’i terjer (üldkeeles) ja jorkširi terjer (erialakeeles).

Tuuli Rehemaa