Keelenõuannete kogu


Mis on laual? (2017-05-19)


Võhma linnal on laual kolm valikut. Valitsus on tõstnud lauale selgelt enam uuenduslikke ideid. Jalgpallitreeneril on laual häid pakkumisi. Reformierakonna poolt pandi lauale kütuseaktsiisi tõstmine.

Laud kipub viimasel ajal liikuma peokontekstist koosoleku konteksti. Vanasti olid laual sült, tort ja vein, aga nüüd pannakse lauale probleemid, ideed, valikud, ettepanekud ja pakkumised. Kuulsin hiljuti enda jaoks uut sõna: lauaring. Oleksin arvanud, et lauaring on see, kui peolauas saadetakse kartulisalat või lihavaagen ringi käima, aga euroliidu tõlgid kasutavad seda sõna hoopis siis, kui kõik liikmesriigid saavad kohtumisel järjestikku sõna. Ja kui minu meelest on lauakõne praegu veel see, mida peetakse juubelil, klaas peos, siis kas varsti peab lauakõnet ka koosoleku juhataja?

Jah, inglise keeles tähendab sõna table nii lauda kui ka päevakorda võtmist (ja veel paljusid asju), aga kas eesti keeles ikka on mõttekas nii agaralt laua-väljendeid koosolekute sõnavarra tuua? Tsiteerin Margus Mikomäge: „Teemade laual olemine ei tähenda mitte midagi. Teemad on mõtlemiseks, arutamiseks, läbirääkimiseks. Kui nad on laual, siis on tähendus sama, nagu raamatud on riiulis. Seal neid hoitakse tõesti, aga raamatuid muide ka loetakse.“ Ka minu arvates võiksid teemad, ideed ja probleemid olla pigem päevakorras, käsitlusel, arutusel. See annaks lootust, et nendega ka päriselt tegeldakse.

Tuuli Rehemaa