Keelenõuannete kogu


Jooksunimetused (2017-03-06)


Jooksude kirjutamises valitseb üksjagu segadust. Korraldajad näikse uskuvat, et iga jooksu võib kirjutada suure tähega, ega pea tihtipeale lugu senisest ürituste kirjutamise tavast.

Küsimus on õigupoolest selles, kas keelendeid nagu maijooks või kahe silla jooks tuleks kirjutada sama moodi nagu sõnu takistusjooks või pikamaajooks, või siiski mitte. Vaatame lähemalt. Sõnad takistusjooks ja pikamaajooks kirjeldavad meile asja sisu: põhisõna ütleb, et jutt käib jooksust, täiendsõnad täpsustavad, et kord ületavad jooksjad takistusi, kord läbivad pikema maa. Kuid täpselt sama moodi kirjeldavad ürituse sisu ka maijooks ja kahe silla jooks: maijooksu joostakse maikuus, kahe silla jooks käib Pärnus üle Kesklinna ja Papiniidu silla. Enamikul jooksudel ongi sellised kirjeldavad nimetused, mida sobib väga hästi kirjutada just väiketähega. Suure tähega käivad vaid nimetustes ette tulevad isiku- ja kohanimed, nt Jüri Jaansoni kahe silla jooks, SEB Tallinna maraton, Paide-Türi rahvajooks, Selveri linnajooks, Saaremaa kolme päeva jooks.

Mõnele jooksule on siiski pandud ka nimi, nt Narva Energiajooks. Miks see on nimi? Aga seepärast, et ta on võrdlemisi tinglik tähis ega ütle eriti midagi ürituse sisu kohta: kus või millal jooks toimub või kes osalevad. Võime muidugi oletada, miks Energiajooksu peetakse Narvas, kuid sama nimega jooksu võiks korraldada ka näiteks Kohtla-Järvel või mujal. Kirjeldavat nimetust niisama vabalt ümber tõsta ei saa: jüriöö jooksu ei peeta septembris ega ümber Viljandi järve jooksu Pärnu jõe sildadel. Tõsi, tuleb ette ka erandeid, nt olude sunnil Lõuna-Ameerikasse kolinud Pariisi-Dakari ralli.

Jookse ja muid spordiüritusi korraldavate asutuste kirjutamisel lähtume asutusenimetuste reeglist, nt Tartu kuue võistluse sarja ehk Kuubikut korraldab MTÜ Klubi Tartu Maraton, vähem ametlikult Tartu maratoni klubi.

Maire Raadik