Keelenõuannete kogu


Poolitusprobleeme


  • Kas selliseid sõnu nagu ööbik ja õues ei saagi poolitada? Koolis on õpetatud poolitama nõnda, et silpi alustab kaashäälik, mitte täishäälik.

    Tõepoolest, ühest täishäälikust koosneva silbi eest või järelt ei saa sõna poolitada (nt ema, õue), kuigi saab silbitada (e/ma, õu/e).
    Kõigil muudel juhtudel, kui silp algab täishääliku(te)ga või koosnebki ainult täishäälikutest, on poolitamine võimalik: öö-bik, õu-es, oo-ta-ma, uu-dis, ee-pos, ää-res, ai-nult, ae-gade, ea-kas, lau-ast, süü-ak-se, nõu-et, püü-ud, akt-si-aid, hoi-us-ta-ma, lai-en-da-mi-ne, po-sit-si-oo-ni, kon-sul-tat-si-oon, pe-ri-oo-di-ga, or-ga-ni-sat-si-oo-ni-li-ne, in-di-vi-du-aal-ne, ide-aal-selt, kli-en-did, va-ri-ant, oo-ke-an.

  • Kas sõna lauale poolitatakse laua-le või lau-ale?

    Ühetähelise sõnasisese vokaalsilbi võib poolitamisel

    1) jätta eelmise silbi juurde: laua-le, põua-ne, õue-le, siia-ni, avau-se, pen-sio-ni, Kii-deo-ni, või
    2) viia järgmise silbi juurde: lau-ale, põu-ane, õu-ele, sii-ani, ava-use, pen-si-oni, Kii-de-oni.

    Teist võimalust pakub Tiiu Erelt alates „Eesti ortograafia“ teisest, täiendatud trükist (1997), varasemad allikad, näiteks Johannes Valgma ja Nikolai Remmeli „Eesti keele grammatika“ (1970), on soovitanud pikale vokaalile või diftongile järgnev ühetäheline silp jätta eelmise silbi juurde.