Keelenõuannete kogu


Sellest, et ma tahtsin lennutada lohet ... (2015-08-13)


Sõna lohe kuulub ÕSi järgi 16. käändtüüpi. Selle tüübi eeskujusõna on pere, mille ainsuse osastava käände lõpus on t: (seda) peret. Kahjuks eksitakse aina sagedamini nii pere kui ka mõnede teiste sama tüüpi ehk astmevahelduseta kahesilbiliste e-lõpuliste sõnade osastava käände moodustamisel. Mõned internetist leitud veanäited koos minu parandustega:

- seda kõne (p.o kõnet) kirjutades hakkas mind kummitama üks mõte
- tahaks ka sellist ime (p.o imet) näha
- pole olemas üheselt määratletud üldist hüve (p.o hüvet)
- sellist mure (p.o muret) ei ole küll varem kuulnud
- pean silmas sellist kile (p.o kilet), mis ei lase vett läbi
- liikmesriikidel on õigus kehtestada laevapere (p.o laevaperet) käsitlevaid eeskirju
- hindan talviselt kahvatut jume (p.o jumet)
- koer ei viitsinud oma paksu kere (p.o keret) liigutada

Uurijate arvates võib keelekasutajas tekitada segadust see, et pere-tüüp on struktuuri poolest sarnane 17. käändtüübi ehk pesa-tüübiga, kuhu ei kuulu e-lõpulised sõnad. Kirjakeele normi järgi on pesa-tüübi ainsuse osastav harilikult lõputa: (seda) pesa, ema, isa, tädi, onu, mõru, nüri. Käändelõpp t on osastava käände rööpvormina lubatud peamiselt uuematel pesa-tüüpi laensõnadel, näiteks mini (kandis mini või minit), logo (muudeti logo või logot), memo, hula, judo, polo jt.

Tahaksin uskuda, et enamikku pere-tüüpi sõnadest käänatakse siiski veatult – endiselt mängitakse malet ja kabet, taunitakse pahet, pole vahet, peetakse sidet, pannakse kokku puslet ja õues sajab rahet ning ehk on aidanud ka Heli Läätse lauldud Kalju Kanguri sõnad „Sellest, et ma tahtsin lennutada lohet“ kellelgi õiget käändevormi meeles pidada.

Tuuli Rehemaa