Keelenõuannete kogu


Kas heledaveelisem või heledamaveeline? (2015-06-25)


Keelenõuandest on küsitud, kuidas teha sõnade heledaveeline ja madalaveeline keskvõrret.

Esimese hooga moodustatud „heledaveelisem“ ja „madalaveelisem“ tunduvad ebaloomulikud, sest ei võrrelda vee kogust, vaid vee heledust ja kõrgust. Võrrelda saab nende liitomadussõnade esiosi: heledaveeline : heledamaveeline, madalaveeline : madalamaveeline. Teine võimalus on lahutada liitomadussõnad omadus- ja nimisõna ühenditeks ning kompareerida lihtomadussõna, nt heledaveeline > hele vesi, saab öelda heleda veega järv ja heledama veega järv; madalaveeline > madal vesi, sellest tulevad madala veega oja ja madalama veega oja.

Liitsõnu, kus on loomulikum võrrelda esimest osist, on veel, nt pikaajaline ~ pikaaegne, pikaealine, suuremahuline, suuremõõtmeline, laiapõhjaline, suurearvuline, kõvahäälne. Loetletud sõnade keskvõrre on pikemaajaline ~ pikemaaegne, pikemaealine, suuremamahuline, suuremamõõtmeline, laiemapõhjaline, suuremaarvuline, kõvemahäälne.

Ka nende omadussõnade võrdlemise asemel on võimalik teha võrded omadus- ja nimisõna ühenditest, nt pikaajaline ~ pikaaegne > pikk aeg, külmalaine kestis sel aastal pikka aega, aga eelmisel aastal veelgi pikemat aega; suuremõõtmeline > suur mõõde, esimene tellis on suurte mõõtmetega, aga teine suuremate mõõtmetega.

Argo Mund