Keelenõuannete kogu


Kõrvallause koma


Eesti keele reeglite järgi eraldatakse liitlause keskel asuv kõrvallause komaga mõlemalt poolt: Keskkond, kus me elame, mõjutab meie tervist.

Kui kõrvallause lõpeb sidesõna ja, ning, ega, või, (nii .. ) kui ka ees, jääb koma ka nende ette tihti alles, nt Meister rõõmutses, et õppur oli töö hästi sooritanud, ja andis talle kingituse (Johannes Aaviku 1936. a näide). Vt täpsemalt kolmanda keelenõukogumiku artikkel.

Kuidas komastada aga liitlauset, kus kõrvallause algab sidesõna ja, ning, ega, või järel?

Sellistes liitlausetes on esimene osalause rinnastatud põimlausega, mille alguses on kõrvallause. Esimese osalause ja põimlause ühenduslüliks jäävad sõnaühendid ja kui, ning kui, või kui, ja et, ning et vm. Kõrvallause ees pausi ei peeta, koma nihkub esimese sidesõna ette.

Tulin koju, ja kui olin söönud, asusin õppima.
Küsi seda ajakirja kaaneteema kohta, ja kui aeg lubab, veel ühe artikli kohta.
Ärkan hommikuti vara, ning kui vihma ei saja, lähen jalutama.
Nüüd saate oma sihtkoha URL-id redaktori abil üle viia, ning kui olete üleviimise lõpetanud, oma lõplikke URL-e ja jälgimismalle hulgi hallata.
Eesmärk on kiiresti rikastuda, ning et seda saavutada, valitakse ebaseaduslik tee.

Lõpetuseks näide klassik Jaan Krossi romaani „Wikmani poisid“ kuueteistkümnenda peatüki algusest.

Koolilõpetuse silmapiiriletõus avaldus kõigepealt kahes mure- või säraseigas, kuidas soovite: tuli välja mõelda ja tellida lõpumärk, ja kui see kõigil käes ja rinnas, korraldada lõpupidu.

Argo Mund