Keelenõuannete kogu


Ülakoma nimede käänamisel


Ülakoma on vaja,

1) kui nimi lõpeb kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga, nt Dumas’d [loe dümaad], Andrew’le [ändrjuule], Champs Élysées’d [ša(n)z-elizeed], Bordeaux’sse [bordoosse]. Sellistes nimedes on tavaks märkida ülakomaga ka omastavat käänet: Versailles’ rahu [versai], Marat’ surm [maraa], isa Goriot’ tütred [gorjoo], Shaw’ näidend [šoo];

2) kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, nt Seattle’is [siätlis], Milne’iga [milniga], Wilde’ist [uaildist], Alsace’is [alzassis], Alice’it [älisit], Lancashire’i [länkäšöri], Cambridge’is [keimbridžis].

Ülakoma ei ole vaja,

1) kui nimi lõpeb kirjapildis kaashäälikuühendiga, mis hääldub ühe kaashäälikuna (näiteks ph hääldub f), nagu Franz Josephi maa [frants josefi], Bachil [bahhil], Maupassantil [mopassaanil], Strasbourgis [strasbuuris], Luxembourgis [lügza(m)buuris];

2) kui nimi lõpeb kirjapildis täishäälikuühendiga, mis hääldub ühe täishäälikuna (näiteks ey hääldub i), nagu Shelleyle [šellile], Chardonnayd [šardonneed], Rousseauga [russooga], Anniele [ännile], Barbiet [barbit], Julied [žüliid].

Ülakoma võib panna soovi korral,

1) kui ühesilbilise võõrnime käändevorm võib tunduda arusaamatu, nt Itaalia jõe nime Po võib osastavas käändes kirjutada Po’d, Edgar Allan Poe perekonnanime võib käänata Poe’d, Poe’le;

2) võõrnimedesse, millest häälduses kaob terve silp, ent nimi lõpeb nii kirjapildis kui ka häälduses endiselt täishäälikuga (või kaashäälikuga). Näiteks nime Bastille [bastii] on õige käänata nii Bastilles kui ka Bastille’s, nime Cannes [kann] nii Cannesis kui ka Cannes’is, nime Marseille [marssei] nii Marseilles kui ka Marseille’s, nime Nivelles [nivell] nii Nivellesis kui ka Nivelles’is, nime Jacques [žakk] nii Jacquesile kui ka Jacques’ile; õige on nii Descartesi lütseum kui ka Descartes’i lütseum [dekarti];

3) kui nime esmaesitamisel tekstis tekkib vajadus osutada vähe tuntud nime algvormi, nt Ouagadougoust Kantchari’ni (nimetav kääne on Kantchari, mitte Kantchar).

Eesti perekonnanimesid käänates kasutatakse ülakoma ainult ametlikes dokumentides ja ainult ühel juhul – kui perekonnanime algkuju ühtib nimisõna omastava käändega, nt Metsa : Metsa’le, aga Mets : Metsale; Parve : Parve’lt, aga Parv : Parvelt.

Tuuli Rehemaa