Keelenõuannete kogu


TULEB TIGE PENI JA URISEB. Veel kord lühikesest mitmuse osastavast


Jah, olid tüüpsõnad ja reegel, et midagi vaadati mitmuse osastava käände järgi ja siis õppisime veidi segaseks jäävatel põhjustel endale pähe lause, et „tige koer tuli ja hammustas“, mille vokaalide järgi sai vaadata, milliseks mis täht muutus käänates...
(Epp Petrone, Elust kirju. Petrone Print, 2014, lk 31.)

Eelmises lühinõuandes oli õpetus, kuidas moodustada lühikest mitmuse osastavat ÕSi järgi. Kui ÕSi pole käepärast, aitab Manivalde Lubi (1901–1976, rohkem tuntud kui tehissõnade küülik, raal, hõivama jt looja) väljamõeldud naljalause TULEB TIGE PENI JA URISEB. Paljudele on lause koolipõlvest meelde jäänud, aga unustuse hõlma on vajunud teadmine, et see hõlbustab ainsuse ja mitmuse tüvevokaalide seoste meelespidamist.

Sõnades tuleb, tige ja peni on esimese silbi täishäälik ainsuse tüvevokaal, teise silbi täishäälik mitmuse osastava lõppvokaal: u-st ja i-st saab mitmuses e (nt lindu : linde, passi : passe, kivi : kive), ainsuse e-st saab mitmuses i (nt luike : luiki).

Sõnas ja märgib täishäälik a ainsuse vokaali, sõnas uriseb a-le vastavaid mitmuse osastava lõppvokaale. a-tüveline sõna lõpeb mitmuse osastavas

1) u-ga, kui sõna esimeses silbis on a, õ, i, ei, äi (KASS KÕRTSIS EI KÄI), nt kana : kanu, õrna : õrnu, sõna : sõnu, silda : sildu, lina : linu, leiba : leibu, väina : väinu;

2) i-ga, kui esimeses silbis on e, ä, o, u, ö, ü (EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT), nt kehva : kehvi, pesa : pesi, pärna : pärni, osa : osi, musta : musti, sööta : sööti, külma : külmi, püha : pühi;

3) e-ga, kui sõna on I vältes ja esisilbis on u: luba : lube, muna : mune, nuga : nuge, tuba : tube, uba : ube.

Üldreegli erandid on sõnad pikk, silm ja king, nende mitmuse osastava vormid on pikki, silmi ja kingi (reegli järgi tuleks u).

Häälikute kombineerimise reeglistiku järgi ei ole eesti keeles järjendit ji, seetõttu on mitmuse osastavas vormid kurje, orje, tühje, välju, nelju jt (mitte i-ga kurji, orji, tühji, välji, nelji).

Argo Mund