Keelenõuannete kogu


Karl August Hermanni „Eesti keele Grammatik“ 130


2014. aastal möödus 130 aastat Karl August Hermanni raamatu „Eesti keele Grammatik“ ilmumisest. 1884. a märtsis ilmale tulnud teos oli esimene eestikeelne eesti keele grammatika ja ühtlasi esimene normatiivne grammatika. K. A. Hermann nägi oma õpperaamatu sihtrühmana kihelkonna- ja külakoolide õpilasi ja iseõppijaid. Ajakirjanduses jagas autor näpunäiteid, et grammatika loetagu läbi osade kaupa kolme kuu jooksul, päevas pool tundi.

1884. a ilmunud grammatika sisaldas hääle- ja sõnaõpetuse peatükki. Lauseõpetust käsitles K. A. Hermann grammatika II osas (1896).

K. A. Hermanni soov oli luua puhastatud ja rikastatud rahvakeele alusel ühtne kirjakeel. Hermann rakendas oma keelesoovitusi järjekindlalt, tänu sellele levisid need kiiresti (nt alaleütleva käände lõpp -le, olev kääne samas astmes mis teised käänded, omadus- ja nimisõna ühildumine jm).

Grammatika pani aluse meie keeleteaduse terminoloogiale. Autor lõi kõik käändenimetused, peale nende veel oskussõnad tähestik, häälik, täishäälik, kääne, võrre, algvõrre, ülivõrre, asesõna, sidesõna, täisminevik, enneminevik, lause, liitlause, jaatav kõne, eitav kõne jm.

Pikemalt lugege Karl August Hermanni kohta Tiiu Erelti raamatust „Eesti keelekorraldus“ (2002, lk-d 65–73) või kirjutisest, mis on avaldatud ajakirjas Oma Keel 2001. aastal. K. A. Hermanni kui eesti sõnavara rikastajat on iseloomustanud Benita Brambat kogumikus „Centum“ (1974).