Keelenõuannete kogu


Lühendid meie argipäevas


16. oktoobril kirjutas Maire Raadik siinsamas rubriigis salapärastest Brüsseli meppidest (MEP = Member of the European Parliament ehk eesti keeli Euroopa Parlamendi liige). Siit võiksime natuke edasi mõelda, kui palju keegi meist suulises igapäevasuhtluses lühendeid tarvitab, mis keelde ning allkeelde need kuuluvad ja kas nende kasutamine hõlbustab suhtlust või võib seda mõnikord ka takistada.

28. oktoobri „Aktuaalses kaameras“ rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart muu hulgas heffkoolide finantseerimisest ja mainis, et pealinnas on kuus heffkooli. Nõutu vaataja leidis viimaks abi sellest, et sissejuhatavas tekstis oli nimetatud hariduslike erivajadustega lapsi (järelikult on HEV-kool haridusametnike keelepruugis hariduslike erivajadustega õpilaste kool, nagu näitab ka haridussõnastik). Et mõne sagedase pika nimetuse asemel saab nii kirjas kui ka kõnes kasutada lühendit, ei ole muidugi midagi uut. Paljud lühendid on jõudnud üldkeelde, veel rohkem on neid oskuskeeles ja erialaslängis. Avalikkusega suheldes tasuks igaühel kaaluda, kas mingi valdkonna töölühend on ikka üldarusaadav. Kui keelenõuandja soovitaks nõuküsijal vaadata EKG-d, mõtleks küsija tõenäoliselt elektrokardiogrammile ega saaks millestki aru, ehkki keelekorraldajatele on EKG esmajoones teadusteos „Eesti keele grammatika“.

Lühendit võidakse hääldada tähthaaval (AK-s räägiti LNG-terminalist) või sõnana, kui nii on suupärane (palun sisestage PIN, patsient pöördus EMO-sse). Kahe näite taga on eesti keel („Aktuaalne kaamera“, erakorralise meditsiini osakond), kahel inglise keel (liquefied natural gas, personal identification number). Ingliskeelseid lühendeid tulebki igapäevamõistete tähistamiseks järjest juurde (ATV, SMS, CD, DVD, USB, LCD jpm). Võõrast päritolust hoolimata hääldatakse lühendis olevaid tähti eestipäraselt (aa tee vee, mitte ei tii vii jne) ja seda tuleks teha kõigi lühendite puhul. Kasutuses leidub paraku ka mõni erand ning endiselt on kõige hämmastavam ladinakeelse CV (curriculum vitae) põhjendamatu inglispärane hääldus. Mõistagi saab nende lühendite asemel kasutada ka pikemaid eestikeelseid vasteid.

Mõnest võõrlühendist on eesti keeles aegade jooksul kujunenud uus sõna, mis on omandanud reeglikohase kirjapildi ja vajaduse korral astmevahelduse (ufo, aids, spaa, vipp). Viimasel ajal on keelenõuandjailt korduvalt küsitud, kas LED-i asemel võiks kirjutada leed. Jah, sageli vajaminev sõnana hääldatav lühend võib sõnaks saada ja leed ning liitsõnad leedlamp ja leednäidik on jõudnud ka 2013. a ÕS-i (see lühend siinsel leheküljel loodetavasti selgitust ei vaja). Mõnikord tasuks uue sõna kasutajal siiski veenduda, kas kontekst välistab vääriti mõistmise ohu (kui keegi kirjutab leedidest, peab lugeja teadma, millises vältes seda lugeda ja kas selle taga on LED või lady).

Tiina Leemets