Keelenõuannete kogu


Riodejaneirolased ja newyorklased


Miks Rio de Janeiro elanike kohta ei või eesti keeles kirjutada riudižaneirulased või riodežaneerolased?

Võõrnimetuletised kirjutatakse enamasti nime ortograafiat säilitades: newyorklane = new-yorklane, riodejaneirolane = rio-de-janeirolane, uruguaylane, jamaicalane, firenzelane, milanolane, toscanalane, waleslane, portugallane.

Miks on nime kirjapildi hoidmine tarvilik?

Kirjapilt ühendab nimetuletist aluseks olnud nimedega palju kindlamini ja selgemini kui hääldus. Nime häälduspärase kuju kasutamine raskendab selle dešifreerimist, nt kui keegi kirjutab, et ta on šmitofiil, siis pole teada, kas talle meeldib näiteks Serbia jalgpallur Vlado Šmit või Kanada jalgpallur Sophie Schmidt (vrd schmidtofiil). Nime ortograafia järgimine aitab vahet teha häälduselt sarnastel võõrnime- ja üldnimetuletistel, vrd näiteks bohrlik (tuleb nimest Bohr) ja boorlik (tuleb sõnast boor).
Vt ka Sirje Mäearu „Võõrnimetuletiste õigekirjast“ ja „Sõnamoodustusabi“.

Aga miks on siis õige kirjutada njuuton ja oom, mitte newton ja ohm?

Võõrnimedest saadud üldsõnad kirjutatakse häälduspäraselt nagu teisedki võõrsõnad. Nimest tulnud üldsõna ei ole enam oma aluseks olnud nimega sisuliselt seotud, vaid omandanud iseseisva tähenduse. Enamasti ei ole sellel ka liidet.

Tuuli Rehemaa