Keelenõuannete kogu


Ravimid ja toimeained


Ravimeid tuntakse tootenimede (enamasti kaubamärgid) ja toimeainenimetuste järgi.

Tootenimed käibivad eesti keeles valdavalt originaalkujul. Neid kirjutatakse püstkirjas ja esisuurtähega, nt Proctosedyl, Sinupret, Ibumetin. Käänamisel rakendatakse võõrnimede käänamise põhimõtteid: ülakoma pannakse juhul, kui nime hääldus ja kirjapilt lahknevad, nt Driptane [driptein]: Driptane'i. Ülakoma pole vaja nt juhtudel nagu Maxidex : Maxidexi, Multi-Tabs : Multi-Tabsi, Aerius : Aeriusega.

Sidekriipsu võiks selguse huvides rakendada siis, kui nimi lõpeb suurtähe või numbriga, nt Talacin D : Talacin D-d (vrd ilma sidekriipsuta Talacin Dd), Hjertemagnyl 75 : Hjertemagnyl 75-lt.

Mõne kõige tuntuma ravimi tootenime kõrval on üldkeeles käibel ka selle mugandkuju, mis kirjutatakse väikese tähega ja püstkirjas, nt aspiriin, korvalool, sedukseen (vrd tootenimed Aspirin, Corvalol, Seduxen). Oskuskeeles selliseid mugandeid ei kasutata.

Ravimid sisaldavad toimeaineid, mida tuntakse enamasti kas ladina- või eestikeelse nimetuse järgi. Tänapäeval kirjutavad arstid välja toimeainel põhinevaid retsepte. Üks toimeaine võib sisalduda mitmes ravimis, näiteks sisaldavad Paracetamolum'it ehk paratsetamooli Coldrex, Efferalgan, Fervex, Pamol, Paramax ja Solpadeine.

Ladinakeelseid toimeainenimetusi kirjutatakse eesti tekstis kaldkirjas ja esisuurtähega, nt Dexamethasonum, Loperamidum, Sulfasalazinum. Käänatakse neid ülakoma abil nagu tsitaatsõnu: Desloratadinum : Desloratadinum’it.

Eestikeelsetel toimeainenimetustel on eestipärastatud kuju. Neid kirjutatakse püstkirjas ja väikese tähega, nt deksametasoon, loperamiid, sulfasalasiin, ning käänatakse nagu võõrsõnu, nt desloratadiin : desloratadiini.

Sirje Mäearu