Keelenõuannete kogu


Kas vanillsuhkur või vanillisuhkur?


Õigekeelsussõnaraamat (alates 1937. aastal ilmunud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu“ III köitest) annab vanilliga (või vanilliiniga) maitsestatud suhkrut märkiva sõna kujuks vanillsuhkur. Ehkki ainet või materjali märkiv täiendsõna on juhul, kui põhisõna on liitsõna sisuliseks keskmeks, nimetavas käändes (kipsplaat, paberkäterätt), on toidunimetustes täiendsõna valdavalt siiski omastavakujuline (kapsasupp, seapraad, õunamoos, pähklišokolaad).

Nii on täiendsõna omastavas käändes ka sellistes maitseainenimetustes nagu küüslaugusool, kaneelisuhkur, sidrunipipar, konjakisinep, ürdiäädikas. Arvestades nii toidusõnade üldist liitumistava kui ka võõrsõna vanill omastavalise liitumise tendentsi (vrd vanillijäätis, -kaste, -kreem, -kohuke, -puding jt), on õigustatud keeles kinnistunud nimetavalise liitumise vanillsuhkur kõrval esitada õigekeelsussõnaraamatu järgmises trükis omastavaline vanillisuhkur.

Sirje Mäearu