Keelenõuannete kogu


Nimeseadus


Aprillist 2005 kehtib uus nimeseadus, mis esitab isikunimedele kindlaid nõudeid. Keelenõuandest on paljud nimesid registreerivad ametnikud küsinud, kas üks või teine soovitav eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Keelenõuandjad juhinduvad eeskätt nimeseaduse § 5 lõikest 2, mis ütleb, et eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse isikunime kirjapilt aga asjaomase võõrkeele õigekirjutuse reeglitele.

Eestlaste nimelooming on läbi aegade olnud silmatorkavalt mitmekesine ja seepärast pole meile tekkinud ka mingit ainuõigete või soovituslike nimede loendit. Uus seadus seda vabadust ei vähenda, kuid seab piiri õigekirjutusega mängimisele.

Lapsele pandav väga haruldane nimi peab olema kas a) mingis võõrkeeles sellisena kasutusel, mispuhul nime kirjapilt vastab selle keele reeglitele, või b) täiesti väljamõeldud nime puhul vastama eesti õigekirjareeglitele (nimes ei tohi olla võõrtähti c, q, w, x, y; nime kirjapilt ja hääldus peavad kokku käima). Panna ühte nimesse kokku näiteks c ja õ on uue seaduse mõttes sobimatu.

Mõned näited nimedest, mida keelenõuanne on lubanud lastele panna:
Rent Oliver, Birk, Alicia, Jessika, Rebecca, Matthias, Lalita Devi, Marius, Andreo, Grete, Jenny-Ly.

Nimesid, mida keelenõuanne pole soovitanud panna:
Kättlin – vastuolus eesti õigekirjareeglitega, saaks olla Kätlin;
Marjetha – sobib nt Marjeta.

Seega:
Carolina või Käroliina, aga mitte Cärolina või Caroliina;
Christopher või Kristofer, aga mitte Gristopher.

Vaata ka nimeseadus.

Tuuli Rehemaa