Keelenõuannete kogu


Juustusõbra meelespea


Kui juust on nimetatud mõne maa või koha järgi, kirjutatakse kohanimi suure algustähega ja püstkirjas, nt Eesti juust, Hollandi juust, Gorgonzola juust, Šveitsi juust, Gruyère’i juust. Kui on teada, et tegemist on juustuga, võib põhisõna „juust“ ka ära jätta, nt ostab Stiltonit (= Stiltoni juustu), sööb Edamit (= Edami juustu) ja Emmentali (= Emmentali juustu).

Võõrkeelsed juustunimetused, mis ei tule kohanimest ja mis ei ole veel eesti keeles muganenud, kirjutatakse eesti tekstis tsitaatsõnana (st teises kirjas, nt kursiivis, kui muu tekst on püstkirjas) ja väikese tähega, nt mozzarella, ricotta, mascarpone, provolone, halloumi. Lisada neile nimetustele sõna „juust“ (mozzarella-juust) pole enamasti tarvilik. Tsitaatsõnu käänatakse ülakomaga, nt sõime provolone’t, ostsime mozzarella’t. Liitsõnades kasutatakse sidekriipsu, nt mozzarella-tomatisalat, halvaa-mascarpone-vaht.

Kui võõrkeelne nimetus on eestipäraseks mugandatud või vastab niigi eesti õigekirja põhimõtetele, kirjutatakse see püstkirjas ja väikese tähega, nt raklett, brõnsa, feta, suluguni.