Keelenõuannete kogu


Kas lõpeb või lõppeb?


Eesti keeles on rühm tegusõnu, mida võib vabariikliku õigekeelsuskomisjoni 22. jaanuari 1981. aasta otsuse järgi pöörata nii õppima kui ka elama eeskujul. Neist kõige sagedamini on küsitud sõna lõppema.

ppema : ppeda : peb : ei lõpe : peks : ppes : ppenud : petakse (nõrgeneva astmevaheldusega pööramine nagu õppima)

ppema : ppeda : ppeb : ei lõppe : ppeks : ppes : ppenud : ppetakse (astmevahelduseta pööramine nagu elama)

Nendest vormiridadest on näha, et kindla kõneviisi olevikus võib kirjutada Koosolek lõpeb = ppeb, selle eeskujul Tunnid lõpevad = ppevad, aga lihtminevikus on ainuõige vorm ppes (mitte „lõpes“), sest lihtminevik on alati tugevas astmes.

Teisi kaheti pöörduvaid tegusõnu on näiteks hukkuma (hukub = hukkub), lekkima (lekib = lekkib), rappuma (rapub = rappub), sattuma (satub = sattub), settima (setib = settib), süttima (tib = ttib), tekkima (tekib = tekkib), küündima (küünib = küündib), pürgima (pürib = pürgib), sulgema (suleb = sulgeb).