Keelenõuannete kogu


SUURTÄHTLÜHENDITEST


Kas suurtähtlühendile lisatakse käändelõpp sidekriipsuga või ilma?

Tunnuse ning käändelõpu võib lühendile liita kas sidekriipsuga või ilma selleta: õige on nii AS-ile kui ka ASile.

Suurtähtlühenditele, mida loetakse tähthaaval veerides, nt AS [aa-ess], TV [tee-vee], CV [tsee-vee] (mitte [siivii]!), lisatakse käändelõpp ja mitmuse tunnus olenevalt lühendi hääldusest: AS-ile ~ ASile, TV-s ~ TVs, CV-de ~ CVde.

Mis on õige, kas EL riigid, EL-u riigid või EL-i riigid?

Suurtähtlühenditele, mille hääldus lõpeb kaashäälikuga, võib selguse huvides lisada tüvevokaali. Lühendi tüvevokaal valitakse viimase tähe häälduse, mitte sõna tüvevokaali järgi, nt Euroopa Liidu riigid on EL-i riigid või ELi riigid, mitte „EL-u“ ega „ELu“ riigid – kuna L hääldub [ell] ja omastav on [elli], on lühendi tüvevokaal i, mitte u.

Kui lühendi hääldus lõpeb täishäälikuga, pole tüvevokaali vaja, nt NATO-sse ~ NATOsse, osteti EVP-sid ~ EVPsid. Omastavas käändes ei tule selliste lühendite lõppu midagi: NATO ülemjuhataja, EVP kurss.

Kui suurtähtlühendit loetakse nagu sõna, mis lõpeb kaashäälikuga, tuleks tüvevokaal lisada, nt Tallinna Autobussikoondisest ehk TAK-ist ~ TAKist [takist]. Kui sama lühendit lugeda tähthaaval, pole tüvevokaal vajalik, sest viimase tähe hääldus lõpeb täishäälikuga: TAK-st ~ TAKst [tee-aa-kaast].