Keelenõuannete kogu


Tere hommikust! Tere päevast! Tere õhtust! (2008-04-21)


Miks mulle paistab, nagu oleks ÕS-is „Tere hommikut“ ühes kohas kirjakeel, aga teises kohas argikeel?

Kirjakeeles on „Tere hommikust“, argikeeles „Tere hommikut“.

ÕS-i artikkel hommik: Tere hommikut! ARGI tere hommikust!; artikkel tere: Tere hommikust, päevast, õhtust! ARGI: tere hommikut, õhtut!

Iga ÕS-i märgend käib selle sõna või väljendi kohta, mille järel ta on, välja arvatud juhul, kui ta käib kogu rea kohta. Viimasel juhul on märgendi järel koolon. Seega – Tere hommikut! ARGI tere hommikust! (märgend ARGI käib väljendi „Tere hommikut“ kohta); Tere hommikust, päevast, õhtust! ARGI: tere hommikut, õhtut! (märgend ARGI käib väljendite „tere hommikut“ ja „tere õhtut“ kohta). Vt ka ÕS-i lisad: „Kuidas sõnaraamatut kasutada“, ptk „Märgendid ja lühendid“.

Miks on kirjakeeles õige „Tere hommikust“, mitte „Tere hommikut“?

Selles väljendis on sõna hommikust osastava käände vorm sõnast hommikune, kuna see tuleb vanemast väljendist „Tere hommikust aega“. Kirjakeeles on õiged ka „Tere päevast“, „Tere pärastlõunast“, „Tere õhtust“. Sellel teemal on kirjutanud Henn Saari raamatus „Keelehääling“ (1976, lk 9–12).