Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Sisukord
[näita]Üldreegel
Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. Nt puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed on kollaseks värvitud, kollaseks värvitud aed, aeda kollaseks värvima, remonti vajav mootor, metsas kasvavad taimed, andekaks peetav õpilane, saalis viibinud juristid; selgesti loetav käekiri, hiljuti saabunud külalised, palju kiidetud skulptuur, väga austatud juubilar, ruumist tasa lahkuma; lauldes tehtud töö, õppimata jäetud tükk, õitsema hakkav rukis, kannatada saanud hooned.
Üldreeglist kõrvalekaldeid on liit-, ühend- ja väljendtegusõnade ortograafias.
Liittegusõnad
Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. Nt abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietenduma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama, kooskõlastama, kuritarvitama, kuumsuitsutama, naeruvääristama, nurisünnitama, pealkirjastama, pealtväetama, rahvapärastama, salakuulama, sundvõõrandama, taandarenema, tasaarvestama, umbusaldama, vastunäidustama, võidurõõmutsema.
Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku: alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime, alahinnaku, alahindavat, on alahinnanud, alahinnatakse, oli alahinnatud.
Ühend- ja väljendtegusõnad
Ühend- ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegusõna ühendid, mille osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada. Nt alla tulema, ette võtma, juurde astuma, välja sõitma, üle värvima, kokku puutuma, kortsu minema, vaja olema (ühendtegusõnad); andeks andma, aru saama, heaks kiitma, käiku laskma, tähele panema (väljendtegusõnad).
Vaata lähemalt, mis määrsõnad moodustavad ühendtegusõnu [näita] |
---|
Vaata lähemalt, mis käändsõnavormid moodustavad väljendtegusõnu [näita] |
---|
Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku. Nt kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud, olid aru saanud, oleksime juures olnud, ärge ette rutake, kuni arvesse võetakse, on läbi müüdud, olevat tähele pandud, olgu ära koristatud; ära sõitma, kõrval seismas, pärale jõudmast, eemalt tulla, silmas pidada, trepist alla tulnud, peatus ta ukse ees; töö lõpule viidud, lahkuti ruumist; jätkati teed kedagi tähele panemata; seltskonnast kõrvale tõmbununa kirjutas ta memuaare; rahasse ümber arvestatuna oli see suur summa; ta näis aru pidavat.
Ühend- ja väljendtegusõnade oleviku ja mineviku kesksõna ning mata-vorm
Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö.
-
- Märkus. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist: trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale kallale tulnud röövlid, bussile peale langenud puu, emale vastu jooksev laps. Süntaktiliselt seotud on eeskätt selline käändsõnaline laiend, mis ei sõltu mitte kogu verbiühendist, vaid ainult ühendverbi määrsõnast, ja mille kääne on tingitud sellestsamast määrsõnast (nt sillast üle minema, majale peale langema, tasust ilma jätma). Peale käändsõna võib kokku-lahkukirjutust mõjutada ka määrsõna (nt natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat, siit minema kihutanud auto).
Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käänd- ja määrsõnad
Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja kesksõnadest moodustatud lt-liitelised määrsõnad võib sarnaselt omadussõna funktsioonis kasutatavate kesksõnadega kirjutada kokku või lahku: allakukkumine ~ alla kukkumine, kätte andmine ~ kätte andmine, edasiõppija ~ edasi õppija, silmahakkavalt ~ silma hakkavalt.
Muude liidetega ühend- ja väljendverbituletised, samuti omadussõnastunud kesksõnad kirjutatakse kokku, sest need on omaette tähendusega iseseisvad sõnad: allakäik, kokkulepe, sissemakse, tähelepanelik, lugupidavalt, väljapaistev teadlane, silmapaistev kunstnik.
-
- Märkus. Ühend- ja väljendtegusõnast tuletatud teo- ja tegijanimede kokkukirjutamine on vajalik eeskätt sellistes süntaktilistes positsioonides, kus lahkukirjutamine võib jätta tähendusseose kahemõtteliseks, vrd trepi allakukkumine (tuletis ühendverbist alla kukkuma) ja trepi alla kukkumine (tuletist lihtverbist kukkuma, millele eelneb nimi- ja kaassõna ühend), koera kätteandja ja koera kätte andja.
Ühend- ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid
Ühend- ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid kirjutatakse lahku (vt eespool üldreegel): ammu tuntud lood, palju loetud raamat, äsja avatud kauplus, vähe kasutatud õmblusmasin, hästi hoitud auto, vähem tuntud helitöö, viimati nimetatud asjaolu, ammu möödunud ajad, vast alanud meistrivõistlused, kergesti süttivad ained, raskesti jälgitav tekst.
Kokku kirjutatakse ainult harvad juhud, kui on moodustunud iseseisev omadussõna: paljutõotav algus, põhjapanev uuendus, väheminev kaup, ennastsalgav töö, teretulnud külaline.
Reegli ajalugu
Tegusõnade kokku-lahkukirjutuse reeglistik põhineb Emakeele Seltsi keeletoimkonna 21. novembri 1979. aasta otsusel ning Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. juuni 2012. aasta otsusel[1]. [näita] |
---|
Kirjandust tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta
- Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 49–51.
- Elmar Muuk, Verbide ja verbaalnoomenite kokkukirjutamisest. – Eesti Keel 1938, nr 1, lk 4–17.[6]
- Maire Raadik, Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutus. – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 9–56.[7]
- Maire Raadik, mitte-sõna kokku- ja lahkukirjutus. – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 57–63.[8]
- Huno Rätsep, Eesti keele lihtlausete tüübid. Emakeele Seltsi toimetised nr 12. Tallinn: Valgus, 1978.
- Verbide kokku- ja lahkukirjutamine. Selgitab Huno Rätsep. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt ja Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 39–44.[9]
- Ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 11.06.2012.[10]
Viited
- ↑ Ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 11.06.2012.[1]
- ↑ Verbide kokku- ja lahkukirjutamine. Selgitab Huno Rätsep. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt ja Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 39–44.[2] Ainult reeglistik: Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 49–51.
- ↑ Elmar Muuk, Verbide ja verbaalnoomenite kokkukirjutamisest. – Eesti Keel 1938, nr 1, lk 4–17.[3]
- ↑ Ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 11.06.2012.[4]
- ↑ Elmar Muuk, Verbide ja verbaalnoomenite kokkukirjutamisest. – Eesti Keel 1938, nr 1, lk 13–14.[5]