Vene-eesti transkriptsioon
Sisukord
[näita]Transkriptsioonitabel
Vene-eesti transkriptsiooni tabeli on 1926. aastal kinnitanud Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, seda on hiljem parandatud ja täpsustatud, viimati 2005. aastal.
-
-
Tähed Näited, märkused а = a Андрианов = Andrianov, Калугин = Kalugin б = b Бородино = Borodino, Тобольск = Tobolsk в = v Волга = Volga, Вавилов = Vavilov г = g Григорий = Grigori, Вологда = Vologda д = d Дон = Don, Волгоград = Volgograd ¹е = e (üldjuhul:) Петропавловск = Petropavlovsk, Сергей = Sergei ²е = je (sõna algul, samuti vokaali, ь‑ ning ъ‑märgi järel:) Егоров = Jegorov, Алексеев = Aleksejev, Васильев = Vassiljev, Подъездов = Podjezdov ¹ё = jo (üldjuhul:) Орёл = Orjol, Ёлкин = Jolkin ²ё = o (ж, ч, ш, щ järel:) Жёлтый = Žoltõi, Пугачёв = Pugatšov
Märkus. Täht е‑ga märgitud ё transkribeeritakse nagu ёж = ž Жуков = Žukov, Нижний Новгород = Nižni Novgorod з = z Зернов = Zernov, Кутузов = Kutuzov ¹и = i (üldjuhul:) Исаев = Issajev, Филин = Filin ²и = j (sõna algul vokaali ees:) Иосиф = Jossif ¹ий = ii (üldjuhul:) Новороссийск = Novorossiisk, Вий = Vii ²ий = i (kahe‑ ja enamasilbilise sõna lõpul:) Горький = Gorki, Долгорукий = Dolgoruki ¹й = i (üldjuhul:) Майоров = Maiorov, Толстой = Tolstoi ²й = j (sõna algul vokaali ees:) Йодное = Jodnoje к = k Катя = Katja, Жуковский = Žukovski л = l Липецк = Lipetsk, Смоленск = Smolensk м = m Мусоргский = Mussorgski, Кострома = Kostroma н = n Новгород = Novgorod, Минин = Minin о = o Омск = Omsk, Ломоносов = Lomonossov п = p Павлов = Pavlov, Степан = Stepan р = r Руслан = Ruslan, Игорь = Igor ¹с = s (üldjuhul:) Серов = Serov, Курск = Kursk ²с = ss (vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel:) Писарев = Pissarev, Денис = Deniss
Märkus. Liitsõnalise nime järelkomponendi algul oleva с-i võib asendada ühekordse s‑iga (Новосибирск = Novosibirsk)
т = t Титов = Titov, Иркутск = Irkutsk у = u Ушаков = Ušakov, Лунин = Lunin ф = f Фадеев = Fadejev, Кафтанов = Kaftanov ¹х = h (üldjuhul:) Хабаровск = Habarovsk, Архипов = Arhipov ²х = hh (vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel:) Чехов = Tšehhov, Долгих = Dolgihh
Märkus. Liitsõnalise nime järelkomponendi algul oleva х võib asendada ühekordse h‑ga (Самоходов = Samohodov)
ц = ts Цыганов = Tsõganov, Кудрявцев = Kudrjavtsev ч = tš Чичиков = Tšitšikov, Гатчина = Gattšina ш = š Шишкин = Šiškin, Пушкин = Puškin щ = štš Щедрин = Štšedrin, Верещагин = Vereštšagin ъ (jääb märkimata:) Подъячев = Podjatšev ы = õ Крылов = Krõlov, Мощный = Moštšnõi ¹ь (üldjuhul jääb märkimata:) Юрьевец = Jurjevets, Тотьма = Totma ²ь = j (vokaali, välja arvatud e, ё, ю, я ees:) Ильич = Iljitš, Пoчтальон = Potštaljon э = e Электрогорск = Elektrogorsk ю = ju Южно‑Сахалинск = Južno‑Sahhalinsk, Тютчев = Tjuttšev я = ja Ярославль = Jaroslavl, Брянск = Brjansk, Евгения = Jevgenija, Лидия = Lidija
Märkus. Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid võib eesnimede lõpul и järel я asendada a-ga (Евгения = Jevgenia, Лидия = Lidia)
-
Märkused
1. Vene omadussõnaliste kohanimede edasiandmisel tuleb lähtuda nende nimisõnalisest kujust: Орловская область = Orjoli oblast, Ярославская область = Jaroslavli oblast, Ивановская область = Ivanovo oblast, Озёрский район = Ozjorõ rajoon, Кулундинское озеро = Kulunda järv.
2. Üksikutes nimedes kirjutatakse rõhuline vokaal erandlikult kahe tähega, näiteks Amuur, Araali meri, Koola poolsaar, Laadoga järv (aga Staraja Ladoga), Leena, Ohhoota meri, Tuula, Ussuuri. Need on põhjendatavad pika traditsiooniga.
3. Eestikeelsena käsitatavad nimed ei kuulu transkribeerimisreeglite alla, näiteks:
-
- a) Kaasan, Neeva, Uurali mäed (rõhk nihkunud esisilbile);
- b) Hibiinid, Laptevite meri, Sajaanid (eesti mitmuse tõttu);
- c) Venemaa, Peterburi, Pihkva, Oudova, Siber jt.
- b) Hibiinid, Laptevite meri, Sajaanid (eesti mitmuse tõttu);
- a) Kaasan, Neeva, Uurali mäed (rõhk nihkunud esisilbile);
4. Traditsiooni kohaselt kirjutatakse eestipäraselt Vene keisrinimed Aleksander, Katariina, Paul ja Peeter. Õpikuis ja teatmeteostes tuleb muganenud nime kasutamise korral esitada ka originaalnimi Aleksandr, Jekaterina, Pavel ja Pjotr.
5. Varem erandlikult kirjutatud vene eesnimesid Вера, Лена, Лиза, Нина, Тит transkribeeritakse reeglipäraselt Vera, Lena, Liza, Nina, Tit (mitte: Veera, Leena, Liisa, Niina, Tiit). Tähele tuleb panna, et vene tavas on eesnimed Александр = Aleksandr, Людмила = Ljudmila (vrd eesti nimed Aleksander, Ludmilla).
Lisaks vene-eesti transkriptsioonitabeli kohta
Tabeli märkus 1 kehtib neil juhtudel, kui vene omadussõnaline kohanimi lähtub algselt muust kohanimest, st on sekundaarne: Orjoli oblast (Орловская область) on nime saanud Orjoli linna (Орёл) järgi. Kui lähtenime ei ole, transkribeeritakse nimi reeglipäraselt: mitmes linnas veel olev Октябрьский район on eesti tekstis Oktjabrski rajoon (eeldusel, et aluseks ei ole nt kohanimi Октябрь). Lähtenimeks võib aga olla samuti omadussõna tunnustega kohanimi, näiteks on Udmurtia rajoonid Красногорский район ja Юкаменский район eesti tekstis Krasnogorskoje rajoon ja Jukamenskoje rajoon, sest lähtenimeks on rajoonikeskuste nimed Krasnogorskoje (Красногорское) ja Jukamenskoje (Юкаменское). Sama põhimõtte järgi on Нижегородская область meil Nižni Novgorodi oblast (нижегородский on vene keeles traditsiooniline omadussõnatuletis nimest Нижний Новгород).
| Vene-eesti transkriptsioonireeglite ajalugu [näita] |
|---|
Kirjandust vene-eesti transkriptsiooni kohta
- Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 20–22.
- Peeter Päll, Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2005, lk 69–75.
