Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Allikas: Keeleviki

Määrsõnade üldreegel

Määrsõna (või määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku: väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, veel kord, ausalt öelda, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, ammu möödunud, ligemale astumine, eemale minek, kaugemalt tulijad.

Märkus. Mõnikord võib määrsõna olla liitnimisõna täiendosaks, nagu püstiasend, laialivedu (vt muutumatu sõna + nimisõna), vahel liituda kesksõnaga, moodustades kokku iseseisva omadussõna, nagu paljuütlev pilk, vähetasuv ettevõte (vt ühend- ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid). Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta ühendverbivormides vt tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine.

Liitmäärsõnade reegel

Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirjutatakse nad kokku. Nt aegamööda, aegapidi (= aeglaselt), alailma, alatasa (= alati, ühtelugu), allamäge, allatuule, avasilmi, eelkõige, eeskätt (= esmajoones), eesotsas (= ees), eestpoolt, eksikombel, enneaegu, ennekõike, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hullupööra, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, jalamaid, kahekorra, kahevahel(e), keskeltläbi, kordamööda, kuivõrd, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käepärast, käsikaudu, käsikäes, käsipuusakil(e), läbilõhki, läbisegi, maatasa, mistõttu, muudkui, mõnikord, neljakäpuli, niisamuti, niisiis, niivõrd, nüüdsama, omaette, omajagu, omateada, otsejoones, otsekohe, otsekui, pahatihti, pealtnäha, pikapeale, pikkamööda, puupüsti, rahujalal(e), salamahti, sedamaid, seepärast, seniajani, siiamaani, siinpool, siitsaadik, silmaotsas, sinnamaani, suusoojaks, tagantkätt, tahaotsa, tasahilju, tihtilugu, tihtipeale, tuhatnelja, tulistvalu, tõepoolest, tükkhaaval, ummisjalu, vaenujalal(e), vaeseomaks, vahetevahel, vahetpidamata, vastuoksa, vastupidi, vastutahtsi, ääretasa, ühtalati, ühtelugu, ükspuha, üleeile, ülepäeviti, ülesmäge, üleüldse, ümberringi. Sidekriipsuga kirjutatakse nii-öelda, nii-ütelda, nõnda-öelda, nõnda-ütelda, võib-olla (ka võibolla, vt täpsemalt Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus).

Kindel kokkukirjutamine

Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär- või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus

1) kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb märgatavalt samade sõnade lahku kirjutatavast ühendist: kahevahel ’kõhklevas olukorras’, kohapeal ’vahetult sündmus- v tegevuskohas’, kõigepealt ’kõige enne; esmajoones, muuhulgas ’muuseas, muide’, muuseas ’muide’, mõnikord ’mõnel juhul, vahetevahel’, möödaminnes ’muuseas’, teinekord ’mõnikord, vahel’, vastuoksa ’vastupidi’, ükskord ’kord, kunagi; viimaks, lõpuks’, ülekäte ’hukka, käest ära’, või kus
2) kokkukirjutamise tingib vorm – a) esiosaks on nimetavaline kuju: isepäinis, misjärel, mispoolest, poolmuidu, seejuures, seejärel, seepoolest, seetarvis; b) esiosaks on lühikuju: alatasa, alatihti, avasüli, esiotsa, esmajoones, pisitasa; c) esi- või järelosa ei saa samas funktsioonis iseseisva sõnana tarvitada: hullupööra, kohemaid, uisapäisa, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, üksipäini.

Ebakindel kokkukirjutamine

Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku.

Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade eeskujul. Nt sõnade päripäeva, pärituul, vastutuul, vastuvool eeskujul ka pärivoolu, pärituult, vastutuult, vastuvoolu; sõnade aegamööda, kordamööda, pikkamööda eeskujul meeltmööda, jõudumööda, kontimööda; justkui eeskujul justnagu, justnimelt, kuid neid võib tavaliste sõnaühendite analoogial kirjutada ka lahku: vastu seina eeskujul ka vastu tuult, vastu voolu jne; teed mööda eeskujul meelt mööda, jõudu mööda, konti mööda; just nagu eeskujul just kui, just nimelt. Kaheti võib kirjutada ka minu poolest ~ minupoolest, minu pärast ~ minupärast, kas või ~ kasvõi (vt täpsemalt Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus).

Võimalikuks, kuid mitte kohustuslikuks tuleb pidada vahetegemisi, nagu nii palju, kui palju ja niipalju ’niivõrd’, kuipalju ’kuivõrd’, selja taga (otseses tähenduses) ja seljataga ’möödas (ruumiliselt või ajaliselt); tagaselja’, nii pea ja niipea (kui), nii kaua ja niikaua ’seni’, nii kauaks ja niikauaks ’seniks’, seni kaua ja senikaua ’seni’, nii kaugele ja niikaugele ’sinnamaale’, nii kaugel ja niikaugel ’sealmaal’, nii hästi ja niihästi noori kui ka vanu (vrd nii hästi kui võimalik).

Täpsustusi osiste kaupa

Vaata lähemalt [näita]

see, selle, sellegi, seda, sest

  • see-eest, seejuures, seejärel, seekord ’sel korral’ (vrd see kord jäi viimaseks), seekõrval (aga selle kõrval), seeläbi, seepeale, seepoolest, seepärast, seetarvis, seetõttu, seevastu, seevõrra, seeüle
  • selle-eest, sellevastu ’seevastu’ (vrd ta on selle vastu); sellepärast ~ selle pärast (vt ka pärast); selle poolest
  • sellegipoolest, sellegipärast
  • sedaaegu, sedajagu, sedakaudu, sedakorda, sedamaid, sedamööda, sedapidi, sedapuhku, sedaviisi, sedavõrd; sedamoodi ~ seda moodi (vt ka moodi)
  • sestpeale, sestsaadik

mis, mille, millegi

  • misjaoks, misjuures, misjärel, misläbi, mismoodi, mispeale, mispidi, mispoolest, mispuhul, mispärast, mistarvis, mistõttu, misüle; mistahes ~ mis tahes (vt täpsemalt Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus[5])
  • mille poolest, mille pärast (vt ka pärast)
  • millegipoolest, millegipärast

üks, ühe, üht(e), ühes, üksi, üksinda

  • ükshaaval, ükskord ’kunagi’ (vrd üks kord kuus), ükskõik, ükspuha, üksvahe
  • ühekorraga ’korraga; äkki; ühel ajal’ (vrd piirdus ühe korraga), ühepalju, ühetasa; ühekaupa ~ ühe kaupa (vt ka kaupa)
  • ühtaina, ühtalati, üht(e)aegu, ühtejoont, üht(e)järge, ühtekokku, üht(e)lugu, ühtepuhku, üht(e)soodu, üht(e)valu, ühtikka, ühtilma, ühtäkki; üht(e)moodi ~ ühte moodi, üht(e)pidi ~ ühte pidi, üht(e)viisi ~ ühte viisi (vt ka moodi, pidi, viisi)
  • üheskoos
  • üksijäri, üksipidi, üksipäini; ainuüksi, ihuüksi; ihuüksi(nda); üksisilmi ~ üksi silmi, üksisõnu ~ üksi sõnu (vt ka viisiütleva juhtumid)

kaks, kahe, kaht(e), kaksi

  • kakshaaval
  • kahekaupa ~ kahe kaupa (vt ka kaupa)
  • kaht(e)moodi ~ kahte moodi, kaht(e)pidi ~ kahte pidi, kaht(e)viisi ~ kahte viisi (vt ka moodi, pidi, viisi)
  • kaksipidi, kaksiraksi, kaksiratsa, kaksiratsi

ise, oma

  • isekeskis, isemoodi, isepidi, isepäinis, iseviisi, iseäranis
  • omaette, omajagu, omakohta, omakorda, omamoodi, omapead, omapäi, omasoodu, omatahtsi, omateada, omavahel, omavahele

kui, kuigi, kuidagi

  • kuivõrd; muudkui, otsekui, niikuinii; justkui ~ just kui (vt täpsemalt Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus[6]), kuipalju ~ kui palju, kuitahes ~ kui tahes (vt täpsemalt Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus)
  • kuigipalju, kuigivõrd
  • kuidagimoodi, kuidagipidi, kuidagiviisi (vt ka moodi, pidi, viisi)

kuhu, kuhugi, kus, kust

  • kuhupoole, kuhugipoole; kuhu maani ~ kuhumaani; kuhu kohta, kuhu tahes
  • kusjuures, kuspool; kustahes ~ kus tahes; kus kohas
  • kustkaudu, kustpeale, kustpoolt, kustsaadik; kustmaalt ~ kust maalt; kust alates, kust kohast, kust tahes

siia, siin, siit, sinna, seal, sealt

  • siiamaale, siiamaani, siiapoole, siiasaadik, siiasamasse, siiasamma; siia kanti
  • siinjuures, siinkohal, siinmail, siinpool, siinsamas; siin kandis
  • siitkaudu, siitmaalt, siitpeale, siitpoolt, siitsaadik, siitsamast; siit alates, siit kandist
  • sinnamaale, sinnamaani, sinnapaika, sinnapoole, sinnasaadik, sinnasamasse, sinnasamma
  • sealhulgas, sealjuures, sealmaal, sealmail, sealpool, sealsamas;
  • sealtkaudu, sealtmaalt, sealtpeale, sealtpoolt, sealtsaadik, sealtsamast; sealt alates

Viisiütleva juhtumid

Kokku kirjutatakse viisiütleva juhtumid siis, kui seda tingib vorm – kui esiosaks on nimetavaline või lühikuju või kui esiosa ei saa samas funktsioonis iseseisva sõnana tarvitada: alaspäi, avasilmi, avasüli, pisarsilmi, tasahääli, ummisjalu. (Vt analoogseid vormist tulenevaid kokkukirjutisi ka eespool.) Osa kokkukirjutisi on liitsõnade viisiütlevad: lapsesui (liitsõna lapsesuu), naerusui, särasilmi, rahumeeli, tänumeeli. Kaheti võib kirjutada kahesilbilise eesosaga viisiütlevad: piki silmi ~ pikisilmi, kinni silmi ~ kinnisilmi, üksisilmi ~ üksi silmi, palja päi ~ paljapäi, purjus päi ~ purjuspäi, püsti päi ~ püstipäi, palja käsi ~ paljakäsi, palja jalu ~ paljajalu, harkis jalu ~ harkisjalu, pooli hääli ~ poolihääli, üksi sõnu ~ üksisõnu, teisi sõnu ~ teisisõnu, vanu igi ~ vanuigi, suuri vaevu ~ suurivaevu. Kolme- ja enamasilbilise eesosaga viisiütlevad kirjutatakse lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, langetatud päi, vankuvi jalu, värisevi käsi.

Kaassõnade üldreegel

Kaassõna (ees- või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku: mööda teed, teed mööda, ümber laua, laua ümber, vastu seina, ukse ees, mere ääres, kuuri all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi, päev läbi.

Märkus. Ainult sel korral, kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku, kirjutatakse ta liitmäärsõnade reegli põhjal kokku. Nt aegamööda, ajapikku, allavoolu, althõlma, eestkätt, ennekõike, kõigepealt, naljapärast, otsakorral, pealekauba, tagantkätt, tagaselja, tõepoolest, ülekäte, ülesmäge. Kokkukirjutamise võib tingida ka vorm: mismoodi, mispeale, seekõrval, seepuhul. (Vt ka määrsõnade üldreegel: kindel kokkukirjutamine.)
Mõned juhtumid kuuluvad ebakindlate hulka: jõudu mööda ~ jõudumööda, laksab käega otsa ette ~ otsaette, juuksed on otsa ees ~ otsaees, lükkab juuksed otsa eest ~ otsaeest; linn jäi selja taha ~ seljataha (vrd vaatab selja taha), tegutses teiste selja taga ~ seljataga (vrd keegi köhatas selja taga), urgitses asja selja tagant ~ seljatagant (vrd tungiti selja tagant kallale), jooksid tagant järele ~ tagantjärele (vrd tagantjärele tarkus), peeti üle talve ~ ületalve, sai üle öö ~ üleöö ’järsku, kiiresti’ rikkaks, üle aisa ~ üleaisa lööma ’kergemeelselt käituma’, käis rattaga üle kaela ~ ülekaela ’uperkuuti, ülepeakaela’ (vrd rihm jookseb üle kaela). (Vt ka osa määrsõnade üldreegel: ebakindel kokkukirjutamine.)

Täpsustusi üksiksõnuti

Vaata lähemalt [näita]

haaval

  • käändsõna ainsuse nimetavaga kokku: jupphaaval, kakshaaval, karvhaaval, kihthaaval, kilohaaval, kolmhaaval, köidehaaval, lehthaaval, lonkshaaval, lusikashaaval, meeshaaval, natuke(se)haaval, nelihaaval, peotäishaaval, piskuhaaval, punkthaaval, senthaaval, sentimeeterhaaval, silphaaval, sõnahaaval, terahaaval, tilkhaaval, tähthaaval, ükshaaval

Märkus. Kui käändsõnale eelneb täiend, kirjutatakse käändsõna omastavas ja lahku: saja meetri haaval (vrd meeterhaaval), kild killu haaval (vrd kildhaaval).

  • käändsõna mitmuse omastavast lahku: lonksude haaval, suutäite haaval
  • määrsõnaga kokku: pisuthaaval, veidihaaval, vähehaaval

jooksul, kestel, vältel

  • käändsõnast lahku: aasta jooksul, aegade jooksul, aja jooksul, nädala jooksul, suve jooksul; abielu kestel, elu kestel, päeva kestel; aastate vältel, ajaloo vältel, mängu vältel, reisi vältel

jõul, varal

  • käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul, käte jõul, mootori jõul, vee jõul; eeskuju varal, karkude varal, käte varal, näidete varal

kaudu

  • käändsõnast harilikult lahku: kohtu kaudu, maanteed kaudu, meelte kaudu, raadio kaudu, suu kaudu, tutvuste kaudu; kokku: käsikaudu, teistkaudu
  • määrsõnaga kokku: kustkaudu, ligikaudu, sealtkaudu, sedakaudu, siitkaudu, tagantkaudu, ümberkaudu
  • vormi tõttu kokku: miskaudu, pealiskaudu, umbkaudu

kaupa, viisi ’kaupa’

  • käändsõna ainsuse omastava puhul kaheti: hulgakaupa ~ hulga kaupa, kahekaupa ~ kahe kaupa, paarikaupa ~ paari kaupa, päevakaupa ~ päeva kaupa, rühmakaupa ~ rühma kaupa; etapiviisi ~ etapi viisi, liitriviisi ~ liitri viisi, meetriviisi ~ meetri viisi, paariviisi ~ paari viisi, rühmaviisi ~ rühma viisi, sarjaviisi ~ sarja viisi

Märkus. Kui nimisõnal on täiend, tuleb kirjutada lahku: viie päeva kaupa, kümne liitri viisi.

  • käändsõna mitmuse omastavast lahku: aastate kaupa, kuude kaupa, nädalate kaupa, päevade kaupa; kuude viisi, sadade viisi

kestel vt jooksul

kombel

  • käändsõnast lahku: inimese kombel, sinu kombel, vasika kombel
  • eritähenduse tõttu kokku: imekombel, õnnekombel
  • määrsõnaga kokku: eksikombel

korral(e), puhul

  • käändsõnast lahku: soovi korral, vajaduse korral, võimaluse korral; pühade puhul, surma puhul, vrd liitsõnadest lähtuvad päevakorrale, -korral, -korda, -korras (liitsõna päevakord), harukorral
  • eritähenduse tõttu kokku: lõpukorral ’lõppemas’, lõpukorrale, otsakorral, otsakorrale
  • vormi tõttu kokku: mispuhul, seepuhul (vrd mille puhul, selle puhul)

moodi ’sarnaselt; moel, viisil’, viisi ’moodi’

  • käändsõna omastavast lahku: enda moodi, hullu moodi, inimese moodi, lolli moodi, minu moodi, narri moodi, sõprade moodi; minu viisi, argpüksi viisi
  • käändsõna osastava puhul kaheti: mingitmoodi ~ mingit moodi, mitutmoodi ~ mitut moodi, samamoodi ~ (seda)sama moodi, sedamoodi ~ seda moodi, uutmoodi ~ uut moodi, vanamoodi ~ vana moodi, üht(e)moodi ~ ühte moodi; endistviisi ~ endist viisi, iga(t) viisi ~ iga(t)viisi, kaht(e)viisi ~ kahte viisi, muudviisi ~ muud viisi, teistviisi ~ teist viisi, väikestviisi ~ väikest viisi
  • eritähenduse tõttu kokku: hullumoodi ’üliväga, meeletult’ (vrd näeb hullu moodi välja), isemoodi, lollimoodi ’lollisti, lollilt’ (vrd näeb lolli moodi välja), mehemoodi ’tublisti’ (vrd poiss on juba mehe moodi), narrimoodi ’narristi, narrilt’ (vrd näeb narri moodi välja), omamoodi; iseviisi, sedaviisi ’sedasi’
  • vormi tõttu kokku: mismoodi, misviisi
  • määrsõnaga kokku: kuidagimoodi, niimoodi, nõndamoodi; kuidagiviisi, niiviisi, naaviisi

mööda

  • käändsõnast harilikult lahku: asutusi mööda, harjumust mööda, jõge mööda, jääd mööda, külge mööda, külgi mööda, merd mööda, serva mööda, võimalust mööda; mööda asutusi, mööda külgi, mööda seina, mööda teed; kaheti: jaksu mööda ~ jaksumööda, jõudu mööda ~ jõudumööda, konti mööda ~ kontimööda, meelt mööda ~ meeltmööda, mokka mööda ~ mokkamööda
  • eritähenduse tõttu kokku: aegamööda ’aegamisi’, järgemööda ’järjest’, kordamööda, pikkamööda ’pikkamisi’, sedamööda, suudmööda ’muuseas, moka otsast’; möödaminnes

peale, peal, pealt

  • käändsõnast harilikult lahku: kahe peale, kobina peale, laua peale, linna peale, päeva peale, rongi peale, varba peale, peale minu, peale lõunat; bussi pealt, laua pealt, peo pealt, päeva peale, sõidu pealt, turu pealt, une pealt; kaheti: ehku peale ~ ehkupeale; käigu pealt ~ käigupealt, minuti pealt ~ minutipealt, päeva pealt ~ päevapealt, sekundi pealt ~ sekundipealt, sendi pealt ~ sendipealt, sõna pealt ~ sõnapealt, vääksu pealt ~ vääksupealt
  • eritähenduse tõttu kokku: kohapeale, kohapeal, kohapealt (vrd avas raamatu pildi koha pealt), vahepeale, vahepeal, vahepealt; pikapeale ’aegamööda’; jalapealt (vrd kukkus jala pealt surnuks), korrapealt, paugupealt, ropsupealt ’otsekohe’, jõhvipealt, karvapealt, kriipsupealt, punktipealt, täpipealt ’täpselt’; kõigepealt, äärepealt ’peaaegu; hädavaevu’ (vrd ääre pealt ’serva pealt’); pealekauba, pealetuule, pealetuult, pealttuule; kaheti: kanna pealt ~ kannapealt ’otsekohe’
  • vormi tõttu kokku: mispeale, seepeale (vrd mille peale, selle peale)
  • määrsõnaga kokku: kustpeale, sealtpeale, siitpeale, tihtipeale

pidi

  • käändsõnast tähenduses ’mööda’ harilikult lahku: jälgi pidi, maad pidi, mereteed pidi, nurki pidi, redelit pidi, rööpaid pidi; kaheti: küla pidi ~ külapidi; kokku: sedapidi ’sedamööda’
  • tähenduses ’millest v millega kinni hoides’ kaheti: hõlmapidi ~ hõlma pidi, jalgupidi ~ jalgupidi, juukseidpidi ~ juukseid pidi, kraedpidi ~ kraed pidi, kõrvupidi ~ kõrvu pidi, kättpidi ~ kätt pidi, külgepidi ~ külge pidi, ninapidi ~ nina pidi, nurkapidi ~ nurka pidi, näppupidi ~ näppu pidi, otsapidi ~ otsa pidi, paelupidi ~ paelu pidi, peadpidi ~ pead pidi, rihmapidi ~ rihma pidi, sangapidi ~ sanga pidi, seinapidi ~ seina pidi, selgapidi ~ selga pidi, sõrmipidi ~ sõrmi pidi, äärtpidi ~ äärt pidi; kokku: karvupidi, küüsipidi, rindupidi

Märkus. Kui nimisõnal on täiend, tuleb kirjutada lahku: paremat kätt pidi, ühte külge pidi, kõveraid teid pidi, pikki juukseid pidi.

  • tähenduses ’põhjal, järgi’ kaheti: nägupidi ~ nägu pidi, nimepidi ~ nimepidi, eesnimepidi ~ eesnime pidi, perekonnanimepidi ~ perekonnanime pidi
  • tähenduses ’moodi, viisi’ kaheti: igapidi ~ iga pidi, kaht(e)pidi ~ kahte pidi, kolmepidi ~ kolme pidi, kumbagipidi ~ kumbagi pidi, kõikepidi ~ kõike pidi, mitutpidi ~ mitut pidi, mõlematpidi ~ mõlemat pidi, mõndapidi ~ mõnda pidi, teistpidi ~ teist pidi, õigetpidi ~ õiget pidi, üht(e)pidi ~ ühte pidi; kokku: isepidi, sedapidi, teisipidi, ühtpidi
  • eritähenduse tõttu kokku: aegapidi ’aegamisi, aegamööda’, tiris poisi harjapidi õue, veab mind ninapidi ’tüssab’
  • määrsõnaga kokku: allapidi, kaksipidi, kuidagipidi, niipidi, päripidi, ristipidi, seespidi, vastupidi, üksipidi
  • vormi tõttu kokku: alaspidi, edaspidi, mispidi, nuripidi, pahempidi, pahupidi, parempidi, pikkupidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi

poole, pool, poolt

  • käändsõnast lahku: lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, tähtede poole, metsa pool, minu pool, enda poolt, seina poolt; igale poole, igal pool, igalt poolt, kummale poole, kummal pool, kummalt poolt, teisele poole, teisel pool, teiselt poolt,ühele poole, ühel pool, ühelt poolt
  • määrsõnaga kokku (kohamäärsõna käändub kolmes kohakäändes): allapoole, allpool, altpoolt, ettepoole, eespool, eestpoolt, kuhupoole, kuspool, kustpoolt, kuskilepoole, kuskilpool, kuskiltpoolt, pealepoole, pealpool, pealtpoolt, siiapoole, siinpool, siitpoolt, sinnapoole, sealpool, sealtpoolt, sissepoole, seespool, seestpoolt, tahapoole, tagapool, tagantpoolt, väljapoole, väljaspool, väljastpoolt, ülespoole, ülalpool, ülaltpoolt; pärastpoole

poolest

  • käändsõnast harilikult lahku: aastate poolest, ea poolest, hinna poolest, loomu poolest, maitse poolest, tutvuse poolest, võimete poolest; kaheti: minu poolest ~ minupoolest; kokku: millegipoolest, minugipoolest, sellegipoolest
  • eritähenduse tõttu kokku: tõepoolest
  • vormi tõttu kokku: mispoolest (vrd mille poolest), seepoolest, teadupoolest, õigupoolest

puhul vt korral

pärast

  • käändsõnast harilikult lahku: kiusu pärast, kombe pärast, tervise pärast, valu pärast, viguri pärast, viha pärast, voli pärast, nädala pärast, aasta pärast, pärast tööd, pärast pühi; kaheti: jumala pärast ~ jumalapärast, minu pärast ~ minu pärast, moe pärast ~ moepärast, nalja pärast ~ naljapärast, sellepärast ~ selle pärast; kokku: millegipärast, minugipärast, sellegipärast
  • eritähenduse tõttu kokku: hädapärast ’hädasti; kuidagi, vaevu’, jaopärast ’piiratud koguses’, abi oli käepärast, meelepärast ’meeltmööda’, priipärast ’volilt; tasuta’
  • vormi tõttu kokku: mispärast (vrd mille pärast), seepärast, teadupärast, õigupärast

saadik

  • käändsõnast harilikult lahku: lapsest saadik, poolest saadik, põlvest saadik; kokku: sestsaadik
  • määrsõnaga kokku: kustsaadik, sealtsaadik, siiasaadik, siitsaadik, sinnasaadik

teel

  • käändsõnast lahku: kirja teel, meili teel, posti teel, raadio teel, telefoni teel
  • vormi tõttu kokku: erateel ’omal käel, eraviisil’

vahele, vahel, vahelt

  • käändsõnast lahku: meie vahele, metsa vahele, põldude vahele; inimeste vahel, krae vahel, ukse vahel; puude vahelt, ukse vahelt
  • eritähenduse tõttu kokku: kahevahele, omavahele; kahevahel, omavahel, vahetevahel

varal vt jõul

viisi vt kaupa, moodi

väele, väel

  • käändsõnast lahku: kuue väele, pesu väele; pesu väel, pintsaku väel, pükste väel, vrd liitsõnadest saadud imeväel (liitsõna imevägi), nõiaväel, võluväel.

vältel vt jooksul

Reegli ajalugu

Muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutuse reeglistik põhineb vabariikliku õigekeelsuskomisjoni 6. veebruari 1980. aasta otsusel ning Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. juuni 2012. aasta otsusel. [näita]
Muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutust on arutanud vabariiklik õigekeelsuskomisjon ehk VÕK 1970.–1980.aastatel[1] ja Emakeele Seltsi keeletoimkond 2010. aastatel[2].

1970. aastate lõpus oli saanud selgeks, et senine muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise reegel on liiga laialivalguv ning keerukas, nii õppimise kui ka rakendamise seisukohalt raskepärane. VÕK vaatas muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutuse põhimõtted üle ning tegi 6. veebruaril 1980. aastal otsuse. Nagu varem, nii olid ka uues reeglistuses olemas muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kolm põhireeglit: määrsõnade lahkukirjutamise reegel, liitmäärsõnade reegel ja kaassõnade lahkukirjutamise reegel. Erinevus endise ja uue, muudetud reeglistuse vahel oli selles, et uues reeglistuses olid põhireeglid selgemini eristatud nende juurde kuuluvatest selgitustest ja täpsustustest, samuti selles, et nii teise kui ka kolmanda põhireegli puhul oli osutatud reeglile kindlamini alluvatele ja vähem kindlatele juhtudele ning reeglite omavahelisele seosele. Mitmed alampiirkonnad – põhireeglite üleminekuvööndid – olid antud vabaks, st oli lubatud siia kuuluvaid juhtumeid kirjutada nii kokku kui ka lahku.[3]

2011. ja 2012. aastal arutas Emakeele Seltsi keeletoimkond rühma määrsõnade kokku- ja lahkukirjutust ning tegi otsuse muutumatute sõnade kas või, just nagu, just nimelt, kui tahes, mis tahes ja võib-olla kohta. Viie esimese puhul otsustati pidada senise lahkukirjutuse kõrval võimalikuks ka liitmäärsõnana kokkukirjutust: kas või ~ kasvõi, just nagu ~ justnagu, just nimelt ~ justnimelt, kui tahes ~ kuitahes, mis tahes ~ mistahes. Viimase sõna puhul tuleb tähele panna, et kokkukirjutamine puudutab käändsõna laiendina esinevaid muutumatuid kasutusjuhte, mitte tegusõna kohustusliku laiendina esinevat käänduva esikomponendiga kasutust, nt tule millega tahes (vrd tule mistahes ~ mis tahes bussiga), mõtle millele tahes (vrd mistahes ~ mis tahes töödele). Sõna võib-olla puhul lisati sidekriipsuga kirjutamise võimalusele sidekriipsuta kokkukirjutuse võimalus: võib-olla ~ võibolla.[4]

Kirjandust muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta

  • Johannes Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936, lk 343–349.
  • Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, lk 119–124.[7]
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 51–55.
  • Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Selgitab Rein Kull. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt ja Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 45–51.[8]
  • Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamisest. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 11.06.2012. Selgitanud Külli Habicht.[9].
  • Karl Vainula, Eesti keele õigekirjutuse-käsiraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 30–31.
  • Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. 2. trükk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 395–396.
  • Õigekeelsuse sõnaraamat. Toimetanud Ernst Nurm, Erich Raiet ja Magnus Kindlam. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk 851–852.
  • Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 896–897.[10]

Viited

  1. Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Selgitab Rein Kull. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt ja Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 45–51.[1]
  2. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamisest. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 11.06.2012. Selgitanud Külli Habicht.[2]
  3. Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Selgitab Rein Kull. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt ja Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 48–49.[3]
  4. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamisest. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 11.06.2012. Selgitanud Külli Habicht.[4]