Koma

Allikas: Keeleviki
Komaga eraldatakse 1) kõrvallaused (ka otsekõne), 2) osa lauselühendeid, 3) järeltäiend ja -lisand, 4) kiil (ka üte), 5) lause korduvad liikmed (ka loeteluliikmed), 6) sama astme osalaused (rind- või põimlauses). 1, 2 ja 3 on alistuskomad, 5 ja 6 rinnastuskomad.[1]

Kõrvallause

Kõrvallause (põimlausepõimlause on liitlause, mille üks osalause (kõrvallause) alistub teisele pealausele alistuv osalause) eraldatakse komaga mõlemalt poolt: Märkasin, et leib on otsas, ja läksin poodi. Kõrvallause sisaldab tavaliselt öeldisverbi (pöördelist verbivormi), harvem võib öeldiseks olla da-tegevusnimi: Mõtlesin, mida teha. Kui minna, siis kohe.

Märkus. Öeldisverbi sisaldavate kinnisväljendite komakasutus on vaba: maksku(,) mis maksab, saagu(,) mis saab, tee(,) mis tahad.

kui- ja nagu-tarind

Öeldisverbist oleneb ka võrdlustarindi koma. Kui sõnaga kui või nagu algavas tarindis on öeldis, pannakse koma: Vaatas mind, nagu oleksin võõras. Kui käed külmetavad, pane kindad kätte. Öeldisverbita tarind ei ole kõrvallause ega nõua koma: Vaatas mind nagu võõrast. Käed on külmad kui jää.

Märkus 1. Kui sõnaga kui algavas tarindis on käändeline verbivorm, on komakasutus vaba: Seda on kergem öelda(,) kui teha. Meil ei jäänud üle muud(,) kui tagasi minna. Komata kasutus on eelistatud da-infinitiivide, komaga kasutus teisiti- ja muud-tarindite puhul: Seda on kergem öelda kui teha. Meil ei jäänud üle muud, kui tagasi minna (= kui läksime tagasi).[2]
Märkus 2. Olema-verbi väljajätt liitajavormist, öeldistäite või määruse juurest ei mõjuta kõrvallause lauselisust ega komakasutust: Tegin rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud). Parem, kui sa koju läheks (= on parem). Kui kõrvallausest välja jäetud öeldisverb on sama mis pealause verb, on komakasutus vaba: Klient näeb e-arvel samu andmeid(,) mida oma paberarvel (= mida ta näeb oma paberarvel).[3]
Märkus 3. Öeldisverbita võrdlustarindit, kus võrdlussõna (nagu või nii nagu) seisab lause algul, võib kirjutada nii komata kui ka komaga: Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. Vrd ilma komata: Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust[4]. nagu-sõnaga algava loetelutarindi koma kohta vt järellisandi ja -täiendi jaotisest.

Ühendsidendid

Olgugi et, ilma et, isegi kui jts kuuluvad sidendina kokku ja nende osade vahele ei panda koma. Sidendite sellepärast et, eeldusel et, enne kui, juhul kui jts osade vahele pannakse koma, kui sidend paikneb lause keskel ja rõhutatakse põhjust, otstarvet vms. Pealausele eelneva kõrvallause algul võib koma panna või panemata jätta. Sidendi nii et osade vahele pannakse koma, kui väljendatakse tegevusviisi.

Kokku võttes
Sidend Ühendi osade vahel võib panna koma
sellepärast et, selleks et, selle asemel et, eeldusel et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, samal ajal kui jts Lõke ei süttinud sellepärast ~ selle pärast, et puud olid märjad. – Lõke ei süttinud, sellepärast et (= sest) puud olid märjad.

(Juhul,) kui toode on praak, saate selle ümber vahetada.

nii et Tehke see töö ära nii (kuidas?), et keegi ei näe. – Rabasime tööd teha, nii et lõpuks olime kõik higised.

Püsiühendis ilma komata: Valetab nii et suu suitseb.

Sidend Ühendi osade vahele ei panda koma
ükskõik mis (= mis tahes), ükskõik kuhu (= kuhu tahes) Töö on hästi tehtud, ükskõik mis nurga alt ka ei vaataks. – Mul on ükskõik (= ma ei hooli), mis sa teed või kuhu lähed.
isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et Sõime edasi, olgugi et kõht oli juba täis. Olgugi et kõht oli juba täis, sõime edasi.

Lauselühend

Komaga eraldatakse (lause keskel mõlemalt poolt) 1) määruslikud des- ja mata-lühendid, kui käändeline verbivorm eelneb oma laienditele; 2) määruslikud nud- ja tud-lühendid; 3) järeltäiendiks olevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid; 4) verbita lühendid, v.a lühemad tegevuse viisi väljendavad püsiühendid. Komakasutus on vaba maks- ja tuna-lühendi puhul, soovi korral võib järgida des- ja mata-lühendi reegleid. Komaga ei eraldata 1) eestäiendina esinevaid lühendeid; 2) da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna-lühendit. Komaga ei eraldata ka valt-tarindit (ekslik on kirjutada valt-tarindit des- ja mata-lühendi reegli järgi).[5]

Kokku võttes
Lauselühend Näited
des-, mata- Ostes rohkem, säästad raha. – Rohkem ostes säästad raha. Lahkusin toast, lausumata sõnagi. – Lahkusin toast sõnagi lausumata.

Osakonna juhataja, võttes arvesse alluvate esitatud andmeid, koostab koondaruande. Taotluste esitamiseks oli piisavalt aega, arvestades, et tähtaega pikendati.

maks-, tuna- Pälvimaks tunnustust(,) tuleb vaeva näha. Hoida kuivas(,) kaitstuna otsese päikesevalguse eest.
nud-, tud- Söönud kõhu täis, viisin nõud kööki. Kiri valmis kirjutatud, jäi tüdruk mõtlema.
verbita Ukse taga seisis noormees, lillekimp käes, ja naeratas.

Hüppas pea ees vette. Suu täis (= täis suuga) ei räägita.

järeltäiendina Kaup, osalt pakitud, osalt pakkimata, jäi riiulitele.
eestäiendina Eesruumis istus paar arsti ootavat patsienti. Trepile astunud peremees tervitas külalisi.
da-, ma-, mas-, mast-, vat-, nuna- Ma tahaksin koju minna. Ta tegi pikast tööpäevast väsinuna raske avarii.
valt-tarind Erinevalt teistest läks Mari pärast kooli kohe koju.
Märkus 1. des- ja mata-lühendi komastamisel võib soovi korral arvesse võtta ka lühendi asendit põhilause suhtes. Sellisel juhul võib lause algul ka järellaienditega lühendi koma ära jätta ning lause lõpus ka eeslaienditega lühendi komastada[6]: Ostes rohkem(,) säästad raha. Lahkusin toast(,) sõnagi lausumata. Kui lause selgus nõuab, tuleb kindlasti koma panna: Värv imendus kiiresti, laiali valgumata. (Imendus kiiresti, mitte ei valgunud kiiresti laiali.)
Märkus 2. Komaga ei eraldata kaassõnastunud des-vorme, nagu alates (millest) ja võrreldes (millega)[7]: Alates 10. maist asume aadressil Rävala pst 6. Võrreldes eelmise aastaga on tänavune saak parem.

Lisaks lauselühendi koma kohta

  • Koma ei panda kirja lõppu sõnade tervitades, tänades, jõudu soovides vms järele: Tervitades Jüri; Ette tänades Mari Tamm. Sama kehtib ka siis, kui des-vormi asemel on kaasaütleva käände vorm: Lugupidamisega Jüri Kask.

Järeltäiend ja -lisand

Komaga eraldatakse

1) järellisand ja omadussõnaline järeltäiend: Mihkel, minu kunagine klassivend, elab Nõmmel. Mees, pikk, parimais aastais, otsib kaaslast;
Märkus. Omastavas käändes järellisand eraldatakse komaga ainult eestpoolt: See on Mihkli, minu kunagise klassivenna maja. Kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, on koma mõlemapoolne: Leidsin üles Mihkli, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta külla.
2) eesnimi, kui ta paikneb perekonnanime järel: Kask, Jüri;
3) ühendid, mis algavad selgitavate või täpsustavate sõnadega nimelt, näiteks, nagu (= näiteks), eriti, eelkõige, s.o, st, sealhulgas, muu hulgas, kaasa arvatud, välja arvatud jms: Mitmes linnas, nagu Tartus, Rakveres, Võrus, on Põllu tänav. Sajab kõikjal, välja arvatud saartel.
Märkus. Koma tuleb kindlasti panna, kui nagu võrdub sõnaga näiteks (vt näide eespool). Koma ei panda selge võrdlussuhte puhul: Isa ei ole niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane muretseja nagu ema. Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba: Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd.[8].

Komaga ei eraldata

1) kui-lisandit ega olevas käändes lisandit: Onu kui elukogenud mees jäi rahulikuks. Onu elukogenud mehena jäi rahulikuks;
2) vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta järellisandit: Laps rumaluke ei saa veel millestki aru;
3) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgus ei kannata: Teil perenaistel on alati kiire.
Märkus. Isikulist asesõna laiendava lisand tuleb siiski koma(de)ga eraldada, kui 1) isikuline asesõna võib segi minna omastavas käändes täiendiga: Laine oli väga tema, mamma moodi; 2) isikuliseks asesõnaks on nemad, mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega: Neile, meestele, ei tundunud miski raske; 3) kui järellisand on rõhutatud: Meile, maainimestele, nad ei mõtle.[9].

Lisaks järellisandi koma kohta

  • Täpsustavaid aja- ja kohamäärusi võib kirjutada nii samaväärsete määrustena (pannes koma määruste vahele) kui ka järellisandi reegli järgi (pannes koma ka viimase määruse järele)[10]: Eile, 20. märtsil(,) sai Eestis jälgida osalist päikesevarjutust. Päritolumaal, Peruu mägises siseosas(,) valitsevate tingimuste tõttu on ta harjunud temperatuuri kõikumisega.

Kiil (sh üte)

Komaga eraldatakse lühemad kiilud: Mina, tõsi küll, seda ei usu. Tohoh, mis lärm see on! Komaga ei eraldata sõnu palun ja tänan, kui neid ei toonitata esiletõstvalt, ega sõna jah ning hüüdsõnu, kui neile ei lange tunderõhk[11]: Tulge palun siia. Oh sind küll!

Kiilu eriliik on üte, mis näitab, kelle poole lausega pöördutakse: Tere, Tiina! Hei, sina seal, tule siia! Jüri ja Mari, teie ostate tordi. Eeslisandi põhjaks olev nimi ei ole üte ega nõua enda ette koma: Hea kolleeg Tiina! (vrd üte Tere, kallid kolleegid!).
Reegli ajalugu [näita]
Ütte komastamise nõue ulatub eesti ortograafias vähemasti 1880. aastatesse. 1881. a ilmunud kooliõpetaja Adolf Linde raamatus „Kirja märkide ehk interpunktioni õpetus“ on öeldud: „Ei räägita hüidesõna mitte ülendatud healega ja seisab ta woolawas kõnes, siis kirjutatakse enamiste seda, nagu kiillauset, kommade vahele.“ A. Linde on esitanud samas näited „Kui kaua, kallis sõber, on mull käia kuni selle linnani, mis sealt kaugelt on näha?“ ja „Noormees, teie olete liig kärmas“.[12]
Lisaks kiilu koma kohta

  • Komaga eraldatakse lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, tõesti, muide, esiteks jms, kui nad on lause alguses ja otse nende järel ei ole öeldisverbi: Teiseks, majale tuleb panna uus katus. (Vrd Teiseks tuleb majale panna uus katus.)

Samaväärsed ja hõlmavad täiendid, lisandid või määrused

Komaga eraldatakse üksteisest täiendid, lisandid või määrused, mis on samaväärsed (rinnastatud): värske, äsja keedetud kohv (värske = äsja keedetud); koosolek on reedel, 3. märtsil Tartus (reede = 3. märts). Koma ei kasutata, kui täiendid, lisandid või määrused hõlmavad üksteist, alistuvad põhjale astmeliselt: värske kange kohv; elan Tartus Tiigi tänavas ~ tänaval ~ elan Tartus Tiigi 14; kohtume reedel kell 15.

Märkus. Nimetavas käändes kohaväljendite vahele pannakse koma: Tartu, Tiigi 14; elukoht on Pärnumaa, Paikuse vald, Silla küla; Roosikrantsi 6, tuba 412. Koma pannakse ka kohanime ja kuupäeva vahele, kui mõlemad on nimetavas käändes: Paide, 28. august 2017.

Kõrvuti olevad lisandid on enamasti samaväärsed ja eraldatakse üksteisest komaga: õppeprorektorile, praktilise usuteaduse professorile Tõnu Lehtsaarele ~ Tartu ülikooli õppeprorektorile, praktilise usuteaduse professorile Tõnu Lehtsaarele. Komaga ei eraldata olendit märkivaid laiendamata lisandeid, kui need ei ühildu oma põhisõnaga: rektor professor Mart Kalmule ~ Eesti Kunstiakadeemia rektorile professor Mart Kalmule.

Lisaks täiendite koma kohta

  • Täiendite puhul on sageli ükskõik, kas käsitada neid samaväärsena ja panna koma (värske, kange kohv) või hõlmavaina ja kirjutada komata (värske kange kohv). Mõnikord oleneb komast siiski tähendus: istusime ümmarguse, punase linaga kaetud laua taga (laud on ümmargune) – istusime ümmarguse punase linaga kaetud laua taga (lina on ümmargune). Koma paneku võib tingida ka rinnastava sidesõna kasutamine: täname lojaalse, kohusetundliku ja pühendunud tegevuse eest.

Rind- ja koondlause

Komaga eraldatakse

1) rindlause osalaused: Sina teed söögi, mina pesen nõud. Tüdruk on väike, aga tunneb juba tähti. Jooksin kogu tee, kuid jäin ikka bussist maha. Püüdsime tülitsejaid lepitada, ent see tegi asja veel hullemaks;
2) koondlause korduvad lauseliikmed: Kampsun on soe, pehme ja mõnus. Päev tuleb päikeseline, aga külm. Ootasime kaua, kuid asjata. Miks patsiendid ei taha sama toimeainega, ent odavamaid ravimeid? Auto ei ole luksus-, vaid tarbeese.

ja, ning, ega, ehk, või, nii kui ka

ja, ning, ega, ehk, või, nii kui ka ei nõua harilikult koma: Päike paistab ja linnud laulavad. Tuul puhub loodest või läänest. Lapsel ei olnud salli ega kindaid. Oleme koos nii heas kui ka halvas. Koma on soovitatav siiski panna, kui sidesõna alustab järsult uue mõttega lauset või kui temaga väljendatakse vastandust, seletust või järeldust: Tule, ja sa ei kahetse! Ma kuulan nad ära ja neil tundub õigus olevat, ja (= aga, kuid) siis räägivad teised ja ka neil tundub õigus olevat. Koma tuleb kindlasti panna, kui rindosalause järgneb kõrvallausele, järellisandile, kiilule vms, mis nagunii tuleb muust lausest komaga eraldada: Võid teha, mida tahad, ja minna, kuhu tahad. Sõna võtsid Jüri Kask, Tartu ülikooli õppejõud, ja Mari Tamm, rahandusministeeriumi kantsler. Korjasin seeni, nagu riisikaid ja pilvikuid, ning nautisin loodust. Tulge siia, lapsed, ja vaadake, mis ma leidsin!

aga ja vaid

aga ja vaid võivad olla sidesõnad, mille ette tuleb panna koma, või rõhumäärsõnad, mille ette koma ei käi: Oled väike, aga tubli.Meie aga vantsisime edasi. Ma ei käinud mitte Prahas, vaid Viinis.Lossist on vaid varemed järel.

Vaata ka

koma kasutamist arvukirjutuses ja otsekõne vormistuses.

Kirjandust koma kohta

  • Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 140–176.
  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 397–407.[3]
  • Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, lk 149–151, 522–524, 539–540, 545–549, 557, 563–567, 569–570, 573–574, 580–583.[4]
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 75–76.
  • Argo Mund, Vahel on koma ka ja ees. – Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 153–158.[5]
  • Argo Mund, Maire Raadik, Komaga ja komata. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 147–163.[6]
  • Ellen Uuspõld, des- ja mata-vormide kaassõnastumine ja eesti komareeglid. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17. Tartu, 2001, lk 306––321.
  • Ellen Uuspõld, Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. Tartu Ülikooli eesti keele osakond. Tartu: 2002, lk 56–61.
  • Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 182–184, 200–202, 212–213, 228–231, 233–240, 286–287, 290.

    Viited

  1. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 399.[1]
  2. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 144.
  3. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 143.
  4. Argo Mund, Maire Raadik, Komaga ja komata. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 159.[2]
  5. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 152.
  6. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 152.
  7. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 152.
  8. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 159.
  9. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 160.
  10. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, lk 523.
  11. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 154–155.
  12. Adolf Linde, Kirja märkide ehk interpunktioni õpetus. Tartu: W. Just, 1881, lk 29–30.