Katkestusjooned

Allikas: Keeleviki

Katkestusjooned [– – –] või [- - -] tähistavad tekstist välja jäetavaid lauseid või lõike, neid on nimetatud ka pika väljajätu märgiks[1]. Nt

Esseistika on nagu katsejaam, mis kisub alateadvuse hämarast varjust lagedale mingi tundmatu valdkonna algupärase idee. Selles seisneb ka esseistika võlu: temas on hoogu, lopsakust ja piisavalt avastuslikku jõudu. Žanrina on esseistika kõige lähemal metsikule mõtlemisele. Suurt osa inimesest on tänapäeval ikka veel üsna võimatu teaduslikult uurida ja on küsitav, kas see üldse kunagi teoks saab. [– – –] Humanitaarteaduse põhižanriks on ikka jäänud vana hea esseistika.
Reegli ajalugu
Eri autorid on läbi aegade pakkunud erinevaid pika väljajätu märke: Johannes Valgma ja Nikolai Remmel 1968 [– –][2], Lembit Abo 1975 [ . . . ] ja [ - - - ][3], Henn Saari 1993 [– – –] ja [- - -][4], Tiiu Erelt 1995 --- ja [---][5], Ellen Uuspõld 2000 [– – –] ja [- - -][6].

Kirjandust katkestusjoonte kohta

  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 415.[3]
  • Maire Raadik, Kuidas vormistada tsitaati? – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 213–220.

Viited

  1. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 415.[1]
  2. Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 290.
  3. Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 51–52.
  4. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 415.[2]
  5. Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1995, lk 88.
  6. Ellen Uuspõld, Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Eesti keele õppetool. Tartu: Tartu Ülikool, 2000, lk 33.