Ehitised, ruumid

Allikas: Keeleviki

Ehitistel ja ruumidel on kas nimetused või nimed.

Ehitiste ja ruumide nimetused

Ehitisele (hoonele või rajatisele) või ruumile võib nimetuse anda otstarve (raekoda, linnahall, lauluväljak, kunstihoone, lillepaviljon, kaubanduskeskus, kontserdisaal, nõupidamisruum, talveaed), välimus (sinine paviljon, valge maja, kaarsild, sammassaal, kaminatuba, ovaalkabinet), asukoht (keldrisaal, pööningusaal, nurgatorn), praegused või endised asukad (mustpeade maja, suurgildi hoone, rüütelkonna hoone, õpetajate maja, kirjanike maja, ametiühingute maja). Nimetust võib täpsustada isiku- või kohanimi (Tallinna raekoda, Tartu lauluväljak, Ammende villa, Patkuli trepp).

Ehitiste ja ruumide nimetused kirjutatakse väikese tähega (v.a neis nimetustes sisalduvad nimed): raekoda, Kadrioru loss, toomkirik, Narva Aleksandri kirik, raadiomaja, Stenbocki maja, Ernst Öpiku maja (büroohoone Ülemiste kvartalis), Jõhvi kontserdimaja, Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja, Rävala parkimismaja, Vihula mõisa tõllakuur, dominiiklaste klooster ehk Katariina klooster, Rotermanni soolaladu, Haapsalu kuursaal, Pärnu kesklinna koolide võimla, Tondiraba jäähall, vana anatoomikum, Tallinna teletorn, Tartu tähetorn, Intsikurmu laululava, Lilleküla staadion, Konuvere sild, Patkuli trepp, Tallinna värav (Pärnus), vabadussammas (New Yorgis, Riias); nukuteatri ovaalsaal, raamatukogu kuppelsaal, Endla teatri suur saal, Toompea lossi valge saal ja istungisaal, kirjanike maja musta laega saal, Tartu ülikooli peahoone J. V. Veski auditoorium.

Märkus 1. Suure ja väikese algustähe valikul on tähtis vahet teha, kas jutt käib ehitisest või asutusest. Ehitist pidavat asutust saab kirjutada asutusenimetuste reegli järgi: Tartu linnavalitsus ~ Tartu Linnavalitsus (asutus) – Tartu raekoda (hoone, kus paikneb linnavalitsus), sama moodi asutused Tallinna õpetajate maja ~ Tallinna Õpetajate Maja, EELK Pärnu Eliisabeti koguduse MTÜ ~ EELK Pärnu Eliisabeti Koguduse MTÜ ja hooned õpetajate maja, Pärnu Eliisabeti kirik.
Märkus 2. Olenevalt tõlgendusest on võimalik kirjutada Valge Maja või valge maja (USA presidendi administratsiooni, st asutuse nimetus), Eesti Maja või eesti maja. Kui ole teada, kas asutuse nimetus langeb kokku hoone nimetusega, sobib alati kirjutada väiketähega: Melbourne’i eesti maja, Helsingi eesti maja (Melbourne’i, Helsingi eestlaste klubi).

Kujundlikud ehitisenimetused

Hoonete ja rajatiste kujundlikke nimetusi võib kirjutada väiketähega nagu nimetusi ja võib kirjutada ka suure tähega nagu nimesid: plasku ~ Plasku (hoone Tartus), laevanina ~ Laevanina (hoone Tallinnas Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23), valguse palee ~ Valguse Palee (Läti riigiraamatukogu hoone Riias). Suure tähega kirjutamisel võib rakendada ka tavalist kohanimemalli, kus liigisõna jääb väiketäheliseks: Valguse palee (vrd Sõpruse sild). Vt ka reegli ajalugu.

Ehitiste ja ruumide nimed

Ehitiste ja ruumide nimedes kirjutatakse iga sõna suure algustähega, välja arvatud liigisõna: Pikk Hermann ~ Pika Hermanni torn, Paks Margareeta, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, Neitsitorn, Munkadetagune torn, Punane torn (Pärnus), Tigutorn (elamu Tartus), Pühavaimu kirik, Issanda Muutmise peakirik, Kolm Õde (hoonerühm Tallinnas), Tallinna ülikooli õppehooned Terra ja Mare, USA kaitseministeeriumi peahoone Pentagon, Sõpruse sild (Tartus, Narvas), Inglisild, Nord Streami gaasijuhe; Endla teatri Küün, Tallinna linnateatri Põrgulava ja Taevalava.

Kirjandust ehitiste ja ruumide algustähe kohta

  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 373 jj.[1]
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 24.
  • Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 879.