Tiina Paet
Eesti keeles on hakanud levima uued sõnad suht ja suhtkoht ~ suht-koht. Kes kasutab, saab arvatavasti aru, kes ei kasuta, ilmselt ei saa.
Argikeelse kasutuse kohta leiab Interneti jututubadest, ajalehtede võrguväljaannete lugejakommentaaridest jm rohkesti näiteid:
Maarahvaliit on suht stabiilne ..
Rock on nagu suht silmnähtavalt parem kui Nybit ..
.. olin suht Reformierakonna fänn ..
.. pereelu on meil suht-koht rahulik.
Mul koer sõidab suht-koht tihti autoga.
Hinnad on suht-koht samad.
.. õhtuks oli kontsentreerumisvõime suhtkoht kadunud ..
.. ma olen suhtkoht kena välimusega ..
Need sõnad ei levi üksnes kõnekeeles, vaid tungivad üha enam kirjakeelde. Juba on neid märgata trükisõnaski ja nende kasutajaskond on lai. Eesti keele instituudi keelenõuandest on küsitud, mida suht ja suhtkoht ~ suht-koht õieti tähendavad ja kust tulevad.
Mõlemad sõnad leiame nii soome keele sõnaraamatust „Suomen kielen perussanakirja” (3. osa. Helsinki, 1994) kui ka „Soome-eesti suursõnaraamatust” (2. osa. Tallinn-Helsinki, 2003). „Suomen kielen perussanakirja” märgendab sõnad suht ja suhtkoht argikeelseks ja annab seletuseks suhteliselt, üsna, õige, päris. Selle sõnaraamatu järgi on soome keeles võimalik suhtkoht ka lahku kirjutada.
„Soome-eesti suursõnaraamat” viitab märksõna suhtkoht juures vaatama sõnaartiklit suhteellinen ’suhteline’ ja annab eesti vasteteks päris, üsna, üpris, märgendades sõna samuti argikeelseks. Enam-vähem sama ütleb „Soome-eesti suursõnaraamat” sõna suht kohta – viitab artiklile suhteellinen, eesti vasteteks annab päris ja üsna.
Kätlin Vainola ja Lemmit Kaplinski koostatud „Eesti slängi sõnaraamatus” (Aule kirjastus, 2003) on olemas nii märksõna suht kui ka suht-koht (koos rööbikuga suhtkoht). Mõlema stiilikuuluvuseks on märgitud argikeel, sõnaliigiks antud määrsõna ja seletuseks esimesel suhteliselt ja teisel suhteliselt; päris, üsna. Päritolukeeleks on mõlemal juhul näidatud soome keel ning eesti keeles laiemalt kasutusele tuleku ajaks märgitud sõnal suht 1990. või varasemad aastad ja sõnal suht-koht 1990. või hilisemad aastad.
Sõnaga suht tekib ka õigekirjaprobleem, nimelt kas kirjutada ta järgneva sõnaga kokku või sellest lahku. Tegelikus keeletarvituses kirjutatakse suht järgnevast sõnast enamasti lahku: suht kahtlane, suht kesine, suht mõttetu, suht pikk lause, suht tavaline, suht tüütu tegevus, säärelihased on suht valusad, suht haige film, suht kaheldava väärtusega, suht jama, suht kiiresti, suht tihti, suht põlenud nahk.
„Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999” järgi saab sõna suht- järgneva sõnaga ainult kokku kirjutada: tähenduses ’suhteline, relatiivne, relatiiv-’ näiteks suhtaadress (informaatika termin), suhtarv, suhtosa ja tähenduses ’üsna’ näiteks argikeelsed suhttobe, suhtäpu. Praegust kasutust ja allkeele konteksti arvestades oleks vahest parem argikeelne suht alati lahku kirjutada.
Nii suht kui ka suht-koht ~ suhtkoht on meil tegelikult saanud parasiitsõnadeks, mille kasutust tuleks vähemalt kirjakeeles võimaluse korral vältida. Meil on oma keeles samade mõistete jaoks head sõnad olemas, seetõttu pole põhjust uusi sõnu laenata. Ja teiseks – ainult üht sõna kasutades ja muud kõrvale jättes vaesestame oma väljendust.
Näiteid kirjakeelest koos asendamisvõimalustega:
Öösel aeg-ajalt korraldati pioneeride valvsuse kontrollimiseks mingeid segasevõitu häireid ning vahel kedagi pasteeriti (suht-koht ebameeldiv, kui sind ennast) ja hambapasta nimi oli Pomoriin. (Postimees 13.03.2004) – päris, üsna, üpris, võrdlemisi
„Västrikuga vaatasin, et koomikuid on tänavu vähem, kõik on suhtkoht tegijad,” avaldab Kuusk võistluse tasemele tunnustust. (Postimees 17.08.2000) – peaaegu, enam-vähem
Mul on mõni sõber, kellel on suht-koht suur summa pangaarvel raha, ja mitte Eestis, ja ta tunneb end suht-koht kehvasti, sest tal puuduvad ideed, kuidas seda raha kasvatada. (Postimehe nädalalisa Arter 30.05.2003) – päris, üsna, üpris; võrdlemisi, suhteliselt
ETV diktor .. Helene Tedre .. ja režissöör Sten Lukas kommenteerivad Türgi lauljanna jalgu. Tedre arvab, et košmaarselt ilusad. Lukas ütleb, et pikad küll, aga suht-koht vormitud. (Postimees 10.05.1997) – üsna, kaunis
Kui inimesed toovad sellise telefoni remonti, siis paljud neist on suht-koht nördinud ja ütlevad, et telefon pole vees ega vannitoas olnud ega saa aru, kuidas telefon niiskust sai. (Postimees 17.08.2001) – päris, üsna, üpris
Ülemise korruse väike valgusküllane lastetuba meenutab kena, ent suht ebaoriginaalset suvehotelli. (Eesti Päevaleht 16.08.2003) – üsna, üpris
Oma Keel 2004, nr 1