Päev-päevalt, päevast päeva, päevpäevaline, päev päeva kannul …

Argo Mund

Kas kõik lugejad kirjutaksid õigesti, kui paluda ülal olev pealkiri kuulmise järgi üles märkida? Kui palju leiduks neid, kes hakkaksid kahtlema? Ajakirjandustekstide järgi otsustades on keeletarvitajate peataolek, millal kirjutada tüvekordusega sõnaühendid kokku, millal lahku ning kunas on õige lahendus sidekriips, üsna suur. Tuletagem siis reeglid rohkete näidete toel meelde. Need on kogutud ajakirjandusest ja „Eesti keele sõnaraamatust ÕS 1999”.

päev-päevalt

Nimetava ja alaltütleva käände ühendid kirjutatakse sidekriipsuga, nt aasta-aastalt, aeg-ajalt, aste-astmelt, hoop-hoobilt,
jalg-jalalt, järk-järgult, kiht-kihilt, kild-killult, kivi-kivilt, kord-korralt, kuu-kuult, leht-lehelt, mees-mehelt, minut-minutilt, näpp-näpult, pilk-pilgult, punkt-punktilt, põlv-põlvelt, päev-päevalt, rida-realt, samm-sammult, sekund-sekundilt, sõna-sõnalt, toll-tollilt, tund-tunnilt, täht-tähelt, täpp-täpilt, ÕS-ÕSilt. Aeg-ajalt kiputakse siin sidekriipsu unustama, niisugused kokkukirjutised nagu aegajalt, järkjärgult ja sõnasõnalt on väärad. Lauses on säärased ühendid alati määrused:

Nüüd on kasud ja kahjud üles loetud lausa punkt-punktilt. (Postimees 16.05.2003)

Põhja puhtuse kontrollimine on ette nähtud iga vahetuse alguses ja aeg-ajalt teevad põhjalikuma kontrolli tuukrid. (Postimees 13.05.2004)

Leidub siiski harvu juhtumeid, kus ühe nimisõna nimetav ja alaltütlev kääne kõrvu ei moodusta määrust, vaid on hoopis eri lauseliikmed:

20 aastat tagasi ei saanud igaüks igaühelt sekundiga kirja oma töö- või kodulauale – kulutamata grammigi paberit. (Postimehe nädalalisa Arter 12.04.2003)

Selles lauses on nimetavas käändes sõna igaüks alus, alaltütlevas igaühelt määrus. Vajadust panna sõnade vahele sidekriipsu pole.

päevast päeva

Vahel on ajakirjanduses sidekriipsuga ka muude käänete ühendid, kuid see on eesti keele reegliga vastuolus. Kõige sagedamini tikub väär sidekriips seestütleva ja sisseütleva käände vahele. Õiged on nt

aastast aastasse, artiklist artiklisse, kirikust kirikusse, kodust kodusse, kuust kuusse, nädalast nädalasse, palgest palgesse, perest peresse, sadamast sadamasse, südamest südamesse (sse-lõpulise sisseütlevaga);

ajast aega, ilmast ilma, kirjast kirja, käest kätte, külast külla, lehest lehte, linnast linna, näost näkku, põlvest põlve, päevast päeva, riigist riiki, seinast seina, silmast silma, suust suhu, tükist tükki (lühikese sisseütlevaga).

Allpool esitagem näiteid ka muude käänetega:

•     seestütlev ja rajav: kaanest kaaneni, kaldast kaldani, kellast kellani, otsast otsani, servast servani, uksest ­ukseni;

•     alaltütlev ja alaleütlev: astmelt astmele, etapilt etapile, jalalt jalale, küljelt küljele, lennukilt lennukile, mobiililt mobiliile, oksalt oksale, võidult võidule, õielt õiele;

•     nimetav ja seesütlev: linn linnas, ratas rattas, riik riigis, rind rinnas, toon toonis; kivi kivis (kinni), suusk suusas (kinni);

•     nimetav ja alaleütlev: üks ühele (väga sage!);

•     nimetav ja kaasaütlev: ots otsaga, rind rinnaga.

Mõnes ühendis tuleb sidekriipsuga kirjutamine siiski kõne alla, nt mees-mehe võitlus, naine-naise suhtlus, punkt-punkti heitlus, punkt-punkti mäng, sein-seina nurk, sekund-sekundi duell. Kokku saab kirjutada sporditermini meesmehekaitse.

Saagu meelde tuletatud seegi, et kõrvuti olevaid eri tüvega sõnu ei tohi sidekriipsuga ühendada, välja arvatud juhud, kui nende vahele saab panna sidesõna ja. Õige on kirjutada nt kaitsest rünnakule, rünnakust kaitsesse, maast laeni, elab peost suhu, sõitis Tartust Tallinna, vrd emale-isale, küladest-linnadest, õpikud-vihikud (st emale ja isale, küladest ja linnadest, õpikud ja vihikud).

päevpäevaline

ne- ja line-liitelised tüvekordusega sõnad kirjutatakse kokku, nt aegajaline, asteastmeline, järkjärguline, sammsammuline, sõnasõnaline, tähttäheline, värssvärsiline, üksühene. Niisamuti kirjutatakse ka lt-edasituletis üksüheselt:

Vilbre hinnangul ei kanna sketšid kindlasti üksüheselt jah-propaganda sõnumit, vaid neis on ka omajagu irooniat. (Postimees 01.08.2003)

Vahel tehakse eelmises lõigus loetletud omadussõnadest ületuletatud määrsõnu, nagu on kahes järgmises näites:

Ühelt süsteemilt teisele minnakse üle järk-järguliselt, sujuvalt uue süsteemi elemente sisse tuues. (Õpetajate Leht 23.03.2001)

Päris jube on see jook küll, kui Masingu juttu täht-täheliselt uskuma jääda. (Virumaa Teataja 05.07.2003)

Õiged kirjakujud on siin järk-järgult ja täht-tähelt.¹

päev päeva kannul

Juhtudel, kui kõrvuti sattuvad käändsõnade vormid ja kaassõna, kirjutatakse kogu ühend lahku, nt jalg jala ette, meeter meetri haaval, ports portsu haaval, nädal nädala ja kuu kuu järel, samm sammu järel, sigaret sigareti järel, päev päeva kannul, külg külje kõrval, päev päeva kõrval, õlg õla kõrval, lugu loo kõrvale, piste piste kõrvale, pidu pidu otsa, skandaal skandaali otsa, kivi kivi peale, kunst kunsti pärast, külg külje vastas, rind rinna vastas, silm silma ja hammas hamba vastu, mees mehe vastu, mõõt mõõdu vastu, vorst vorsti vastu, üks ühe vastu.

Võtkem keelejutu põhireeglid tabelisse kokku.