Tiina Leemets
Eesti keel on aegade jooksul saanud sõnu kõigilt hõimudelt ja rahvastelt, kellega meie esivanematel on olnud kokkupuuteid. Inglise laenukiht on suhteliselt uus, ulatudes siiski juba XIX sajandi algusesse. Ühiskondlike olude ja laenusituatsiooni järgi on eristatud perioode XIX sajandi teisest kümnendist kuni XX sajandi teise kümnendi lõpuni, 1920.–30. aastatel ning 1940.–80. aastatel.1 1980. aastate lõpul sai alguse uus ajajärk, mille jooksul kontakt inglise keelega on märgatavalt tihenenud ning inglise keele prestiiž ja sealt laenatud sõnade hulk järjest kasvanud. Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna. Praegust laenukihti iseloomustab esialgu ebastabiilsus, uute mõistete tulv ning tsitaatsõnade ja eri kujuga mugandite paralleelne esinemine.
Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta. Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel. Laenamine toimub aga sageli kaudsel teel – sõna saab tuttavaks ajakirjandusest, erialakirjandusest, Internetist või filmidest, mitte otseses suhtluses. Inglise keel on ka ise vahenduskeel, sedakaudu on eesti keelde jõudnud näiteks mitmesuguste eksootiliste puuviljade ja maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest.
Ootuspäraselt on rohkesti uusi laene neis valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on varasemaga võrreldes uuenenud ja teisenenud, nagu infotehnoloogia, majandus, tehnika, sport, kultuur ja meelelahutus (eriti muusika ja muusikatööstus), rõivastus, kokandus, ajakirjandus, reklaam jm. Laensõnad on alati näidanud, mida on teistelt rahvastelt õpitud. Paljudes loetletud valdkondades on inglise keel tänapäeval liiderkeel, st väljendab uusi mõisteid esimesena ning mõjutab teiste keelte sama ala sõnavara kujunemist.
Iga kord ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on kõigil aegadel toonud kaasa niinimetatud tarbetuid laene, mis võetakse olemasolevate sõnade asemele. Sellised sõnad jäävad enamasti argikeelde, argikeel otsib aga teadagi uudseid ja emotsionaalsemaid väljendusvõimalusi. Nii öeldaksegi mõnusa-laheda kõrval ka cool, tunde või meeleolu kõrval feeling ~ fiiling, hullu või pöörase kõrval kreisi.
Inglispärase sõna kasutust võib soodustada lühidus – tiim on lühem ja suupärasem kui meeskond või töörühm, šoppama on lühem kui poodides käima või sisseoste tegema. Laen võib olla eufemism ehk peitesõna – drinkima kõlab paljude kõrvus arvatavasti leebemalt kui napsitama või viina viskama (meenutagem siinkohal ka saksa laenu svipsis); second-hand kaupluse nimetuses peidab teadmist, et seal müüdav kaup on vana ja kasutatud.
Vahel on oma sõna nii hästi unustatud, et seda lihtsalt ei teata – marketing’i vaste turundus näiteks ei ole uue aja väljamõeldis, vaid oli tuntud juba 1920. aastate turumajanduses. Ikka leidub ka neid, kes usuvad, et uue sõnaga käib kaasas mingi enneolematu sisu – näiteks nii, et ajalehe küljendus jäi tinalao aegadesse ja arvutiga saab teha ainult layout’i.
Inglise tsitaatsõnu tarvitatakse varasemaga võrreldes märgatavalt rohkem. Ühest küljest põhjustab seda uute mõistete suur hulk – kui mingi eseme või nähtuse jaoks emakeeles sõna puudub, saab esmalt väljenduda teise keele abiga. Kasutuse sagenedes sõna harilikult mugandatakse või leitakse oma vaste.
Tsitaatsõna on näiliselt lihtne lahendus, kuid selleks peab nii ema- kui ka võõrkeele õigekirjareegleid hästi tundma. Tsitaatsõna tuleb kirjutada täpselt originaalkirjapildis, eristada muust tekstist kursiiviga ja lisada ülakoma järel püstkirjas käändelõpp vastavalt sõna hääldusele: brunch’il, performance’eid. Liitsõnas eraldatakse tsitaatosa sidekriipsuga: pühapäeva-brunch, tele-show-mees.
Tegelikkuses eksitakse juhiste vastu sageli. Levinuimad vead on järgmised2:
Viimases näites on jäetud arvestamata ka häälduse ja kirjapildi vahe. Mitmel juhul saaks muidugi eesti keeleski väljenduda (iga juhtumit tuleks eraldi vaadata; pidime rahulduma kartulikrõpsudega).
On juhtunud koguni mugandi vormistamist tsitaatsõnana (filmi 5-minutise treiler’i põhjal; Iirimaalt on riil ja jig rännanud ookeani taha), samuti inglise liitsõnast või sõnaühendist ühe poole mugandamist (minna üle tee asuvasse steik-house’i; reisibüroo korraldab konkursi tour operaatorite töölevõtmiseks).
Kuigi ka tsitaatsõnade käänamisel esineb kõnes astmevaheldus (vrd halloween’i ajal ja peetakse halloween’i), ei tohi see muuta sõna kirjapilti. Ette on tulnud ekslikke variante nagu laptopp’i või jackpotti.
Mõni eelistab tsitaatsõna isegi siis, kui eestipärane mugand on ammu kasutusel. See võib tulla teadmatusest, aga inglise kirjapilti võidakse ka subjektiivselt ilusamaks pidada. Arusaadavalt tahab omakeelne mugand algul pisut harjumist, kuid nagu teada, iga sõna on kunagi uus olnud. Eesti sõnades, ka võõrsõnades ei saa esineda võõrtähti c, q, w, x ja y, samuti mitte selliseid tähekombinatsioone nagu ck, zz, š-häälikut tähistav sh jm. See teadmine ei ole sugugi enesestmõistetav – keelenõuande telefonil on küsitud, kas kabriolett kirjutatakse eesti keeles k või c-ga, kas faks käib ks-i või x-iga, rääkimata dushist, garaazhist, rockist, jazzist ja pizzast, mida nii mõnigi täiesti loomulikuks peab.
Enamasti mugandatakse sõnu inglise hääldusele lähedaselt (bagi, meil, fliis, pleier, luuser, reiting, insaider, stretš). Seega järgitakse üldpõhimõtet, mille on 1935. aastal kirja pannud Elmar Muuk: inglispärased võõrsõnad kirjutatakse eesti õigekirjutuse reeglite kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles hääldatakse.3 Vähemal määral on inglise ortograafiat säilitavaid laene (burger, server, muffin, grunge).
Laenu kirjakuju võib põhineda ka osalt lähtekeelendi hääldusel ja osalt kirjapildil. Näiteks võib tuua spontaanselt kujunenud mugandi häppening, mis ei vasta tegelikult eesti ortograafiareeglitele – sõna hääldatakse teises vältes ja see eeldaks kirjakuju häpening. Lõpuks võib kirjapilt kujuneda ka vahenduskeele mõjul (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu).
Ühesilbilised sõnad on eesti keeles kolmandas vältes ja seega peab neis olema ülipikk kaashäälik (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel). Harvem mugandatakse sõna kahesilbilisena (pub > pubi nagu club > klubi).
Enamik inglise häälikuid ja nende ühendeid on tänapäeval raskusteta eesti keelde ülekantavad. Varasemaga võrreldes kasutatakse mugandeis siiski vähem š-d ja ž-d, eriti ühendit dž on välditud nii sõna algul kui ka lõpus. Nii on jet ski mugandatud kujul jeti või jett, jam kujul jämm (vrd varem laenatud homonüüm džemm), gel kujul geel. Image’i asemel on keelekorraldajad soovitanud laenata otse ladina keelest imago, aga naljatamisi on kasutatud ka mugandkuju immits. Grunge’i loetakse kirjapildi järgi grunge. Võib-olla on siin mingit mõju avaldanud 1990. aastate esimesel poolel valitsenud olukord, kui algelisemad arvutid ja tekstitöötlusprogrammid ei võimaldanud š-d ja ž-d kirjutada. Ajalehtedeski olid nende asemel enamasti sh ja zh, mis andis vahel eestlaste keeletundele raskelt vastuvõetavaid kombinatsioone. Ka peetakse š-d ja ž-d sõna lõpul eestlase hääldusele tänapäevalgi võõraks. Samuti võib siin oletada soome keele mõju, kus inglise [ʤ]-na häälduv j on varemgi kirjapildi järgi üle võetud (jeeppi ’džiip’, joule ’džaul’, banjo ’bandžo’), [ʃ]-le ja [tʃ]-le aga vastab sageli s või ts (sipsit ’kartulikrõpsud’, sortsit ~ shortsit ’šortsid’, matsi ’matš’).
Mõnikord võib eestipärastamist tagasi hoida homonüümipelgus. Mugandkujud laim, lobi, rokk ja räpp, mille häälikkujus ega kirjapildis ei tohiks midagi häirivat olla, on omaks võetud visamalt kui teised, ilmselt seetõttu, et nende homonüümid on üsna negatiivse varjundiga. Homonüüme leidub aga igas keeles ja tavaliselt aitab kontekst segadusi vältida.
Kui lähtekeele sõnal on vaid üks tähendus, kantakse see laenates harilikult muutumatuna üle. Sõnad baarmen, hamburger ja piksel märgivad eesti keeles sama mida barman, hamburger ja pixel inglise keeles. Enamasti on vajalik paljude tähenduste hulgast üle võtta see, mis on parasjagu aktuaalne. Nii on inglise sõnad file, link, site, web jpt laenatud vaid arvutikeelde kuuluvas mõistes, nende tähendus on lähtekeelega võrreldes kitsenenud.
Mitmetähenduslikke sõnu ja homonüüme võidakse laenata eri aegadel mitu korda olenevalt sellest, milline mõiste parasjagu tähistust vajab. Lisatähenduse on saanud nt lainer ’joonel (jumestusvahend)’, topp ’lühike pluus või särk’, treiler ’filmitutvustus’. Iseasi, kas tähendusnihkeid saab alati heaks kiita. Mingit mõtet ei ole nimetada igasugust katset, proovi või analüüsi testiks (test on varem laenatud pedagoogika ja psühholoogia terminina)4 ega Riigikogu esimeest spiikriks (nii sobib kutsuda Suurbritannia parlamendi alamkoja ning USA Kongressi esindajatekoja juhatajat).
Uuesti laenamisel võib sõna kuju varasemast erineda, enamasti on ta lähtekeelega sarnasem kui eelmine. Ammu on teada spordivahend reket (inglise racket), uuemal ajal on üle võetud ka häälduspärasel kujul homonüüm räkit ’organiseeritud väljapressimine’. Inglise out, mis on sporditerminina ammu muganenud (pall läks auti), on sageli käibel tsitaadina, kui tahetakse öelda, et miski ei ole moes või soosingus.
Võõrkeele mõjul võib muutuda ka keeles olemasolevate sõnade tähendus. Nagu teada, on just rahvusvahelised sõnad tihti petlikud ja nendega tuleks ette vaadata – sarnase väliskuju taga on eri keeltes sageli eri sisu. Nüüdiseesti keeles on mitmelegi sõnale tahetud inglise eeskujul anda uusi tähendusi, nagu droog ’ravim või narkootikum’, klassik ’üldtunnustatud väärtusega teos’, retseptsioon ’vastuvõtulaud’, episood ’telesarja jagu’, pasta ’makaronid’, kaukaaslane ’europiid, valge inimene’. Prantsuse laenu volüüm, mis on varem tähendanud (lopsakat) kehavormi, on kasutatud peaaegu kõigis tähendustes, mis on sõnal volume inglise keeles: ’köide, väljaanne; maht; helitugevus; (juuste) paksus, tihedus’.
Ilmneb ka tendents kasutada varasema võõrsõna asemel uut, inglispärast sõna. Need võivad olla nii puht inglise laenud (aerosooli asemel sprei, plakati asemel poster) kui ka rahvusvahelised sõnad, mida inglise keeles vastavas tähenduses kasutatakse (mannekeeni asemel modell, makaronide asemel pasta). Samuti võidakse kasutada endist tüve inglispärasel kujul (kaasuse asemel case, tätoveeringu asemel tattoo).
Inglise keele mõjusfääris oleme nüüdseks elanud üle kümne aasta ja laenude hulk tundub iga aastaga kasvavat. Ühiskond on seda märganud ja teema ärgitab paljusid sõna võtma, kusjuures suhtumine ulatub ühest äärmusest teise. On neid, kes peaaegu igas võõrsilt tulnud sõnas halba näevad ja eesti keelele kadu kuulutavad. Teine äärmus on inglise keele pime kummardamine ning väited, et iga mugandkuju või omakeelne vaste on imelik, kole, ajab naerma ega ole üldse sama mis vastav inglise sõna. Mõne anglomaani keeleoskuski tahaks veel täiendust. Üks kurbnaljakas näide sai väikeseks järelemõtlemiseks siinse loo pealkirjaks (Jacuzzi on kaubamärk, mis on inglise keeles muutunud mullivanni tähistavaks üldnimetuseks).
Oma Keel 2002, nr 1