Maire Raadik
Teiskeelsete sõnade käsi võib eesti keeles käia mitut moodi. Hea näide selle kohta on inglise sõna show, mida on püütud 1) mugandada - sõu - ja 2) asendada omasõnaga - vaadend. Ja kuivõrd ei mugand ega omasõna pole päriselt läbi löönud, on siiani kasutusel ka inglispärane show.
Selliseid sõnu, nagu on eesti keeles seesama show, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Seda, mis asi on tsitaat, teame kõik, ja laias laastus on tsitaatsõnadki tsitaadid - me võtame nad täht-tähelt üle teisest keelest. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii, nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Hääldatakse neid mitte päris originaalipäraselt, aga originaalilähedaselt.
Kolm juhist tsitaatsõnade kirjutamise kohta
Esiteks, muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad panna teise kirja. Kui tekst on püstkirjas, pannakse tsitaatsõnad hrl kaldkirja, kui aga muu tekst on ise kursiivis, siis on tsitaatsõnad hrl püstkirjas. Peaasi, et nad oleksid teist moodi, sest tsitaatsõna peab eristuma - täpselt sama moodi nagu mis tahes tsitaat. (Tsitaadid käivad hrl jutumärkides.) Teiseks, tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil, ja käändelõpp ei ole siis mitte enam selles kirjas mis tsitaatsõna, vaid sellessamas mis muu tekst. Käändelõpp on eesti oma, nt: elab show'le kaasa. Kolmandaks, tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. Näiteks: läksime moe-show'le, kirjutab show-bisnisest.
Mis vahe on tsitaat- ja võõrsõnal?
Nagu näha, on tsitaatsõnadega käänamisel ja liitsõnus üksjagu jukerdamist. Kui mingit teise keele sõna on tarvis ikka väga sageli kasutada, on mõnigi kord otstarbekam ta mugandada - nii tekivad võõrsõnad. Erinevalt tsitaatsõnadest kirjutatakse võõrsõnu häälduspäraselt, st enam-vähem selle lähedaselt ja kokkuleppeliste mugandustega, kuidas neid lähtekeeles hääldatakse. Näiteks: bisnis (ingl business), meilima (ingl mail). Peale selle ei kasutata võõrsõnades (erinevalt tsitaatsõnadest) võõrtähti nagu c, q, w, x, y. Seetõttu on browser'ist eesti keeles saanud brauser, scanner'ist skanner ja petanque'ist petank. Osa sõnu sobib eesti keelde küll ka ilma et neid miskitpidi kohendama peaks, nt inglise link ja server.
Praktilise elu seisukohalt on oluline see, et erinevalt tsitaatsõnadest (mis on n-ö võõrkehad) ei pea võõrsõnu (mis on juba mugandatud) ülejäänud tekstist eristama - ei kaldkirjaga ega muud moodi. Seega, kui me ei pea tsitaatsõna otstarbekaks (nt: maitsestab curry'ga), võime tast teha võõrsõna (maitsestab karriga). Tsitaatsõna kirjutamine võõrsõna reeglite järgi (maitsestab curryga) on väär.
1. näide: TOP ja top
Inglise sõnast "top" on eesti keeles miskipärast saanud TOP - täpselt nagu Tallinna olümpiapurjespordikeskus. Tavaliselt käib küll asi vastupidi - osa suurtähtlühendeid võib kirjutada ka sõnana, nt AIDS ja aids, VIP ja vipp. Eriti liitsõnus on ju lihtsam kasutada sõna kui suurtähtlühendit, vrd vipitakso ja VIPi-takso, vippklient ja VIP-klient. Kuid mis eeliseid on TOPil?
Kui olete minuga nõus, et see TOP on seesama mis inglise "top", siis olete ehk - eriti tsitaatsõnade kirjutamise juhiseid meenutades - nõus sellegagi, et eesti keeles tuleks see sõna kirjutada väikeste tähtedega ja kaldkirjas: top. Näiteks: viimase müügi-top'i andmeil, kontorite top 10.
Inglise sõna võiks ju ka mugandada, sel juhul saaks top'ist topp. Uues ÕSis on antud kolm sõna "topp" vastetega: 1) tropp, 2) masti või tengi ülaots ja 3) nabapluus, nabavest. Kui lisada veel neljaski, siis kuidas seda seletada? Võtame abiks eespool olnud näited: viimase müügi-top'i andmeil → viimase müügiedetabeli andmeil; kontorite top 10 → kontorite esikümme ~ kümme parimat kontorit. Ons seda TOPi ~ top'i ~ toppi üldse vaja?
2. näide: web ja veeb
Sattusin hiljuti lugema üht lugu, kus kirjutati vaheldumisi webilehest ja veebilehest. Nagu teame, tuleb "web" inglise keelest. Seega, eesti keeles oleksid võimalikud (kui me omasõnalise vaste võimaluse kõrvale jätame) kas tsitaatsõna - web'i-leht - või mugand - veebileht. Kolmandat võimalust pole, me ei saa kirjutada inglispäraselt "web" ja sokutada seda eesti liitsõnasse, nagu poleks midagi juhtunud.
Püüdkem neid kaht asja alati lahus hoida. Üks asi on teise keele sõna n-ö tsiteerimine eesti keeles, rakendades kõiki sellest tulenevaid ettekirjutusi (kaldkiri, käändelõpu lisamine ülakomaga ja sidekriipsu lisamine liitsõnus). Teine on lugu siis, kui oleme võõrast keelest võetud sõna mugandanud. Näiteks web'i puhul on mugandamine käinud nii, et w-st on saanud v (sest w nagu ka teised võõrtähed ei kuulu eesti tähestikku, vaid esineb meil ainult võõrnimedes ja võõrkeelsetes sõnades) ja häälduses ülipikk e on kirjutatud kahe tähega, nagu eesti reegel ette näeb. Seega - veeb. Näiteks liitsõnus: veebileht, veebisait, veebiülem ehk veebmeister. Nii õpetavad muide ka inglise-eesti arvutikasutaja sõnastik (Vello Hanson ja Arvi Tavast, 1999) ja "Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999".
Kokkuvõte
Valik on igaühe enda teha, aga kui olete valinud, siis tuleb ka reeglite järgi mängida. Kui valite tsitaatsõna, siis kirjutage: hakkas müügi-manager'iks. Kui valite võõrsõna, kirjutage: hakkas müügimänedžeriks. Kui eelistate omasõna, siis: hakkas müügijuhiks ~ müügikorraldajaks. Vale oleks: hakkas müügimanageriks. Miks vale, sellest oli juttu eespool. Nii et kui võimalik, kasutagem oma- või võõrsõnu; kui aga peame kasutama tsitaatsõnu, tehkem seda õigesti.
Hansaleht 5.1.2000