Mati Erelt
Sihitis on verbi laiend, mis näitab, kellele või millele on tegevus suunatud, nt Kohtasin Jaani. Mees ehitas endale suvila. Loe see artikkel läbi. Ta ei lausunud ei musta ega valget. Ma tahaksin naerda. Kui sihitiseks on käändsõna, on see osastavas, omastavas või nimetavas käändes. Osastavas käändes sihitist nimetatakse osasihitiseks, omastavas või nimetavas käändes sihitist aga täissihitiseks.
Osastav on eesti keeles peamine sihitise kääne. Sihitis võib olla osastavas käändes mis tahes verbi korral. Suur hulk verbe (nn partitiivverbid) lubavadki ainult osasihitise kasutamist, näiteks võib öelda ainult Ma meenutasin minevikku või Leena armastab lapsi, mitte aga Ma meenutasin mineviku või Leena armastab lapsed. Need on verbid, millega väljendatud tegevusel puudub sisemine piir — see tegevus ei jõua mingile kindlale tulemusele ja sel puudub ka kestuspiir. Tüüpilisi partitiivverbe on tunnetusverbid (alahindama, armastama, kartma, nägema jt), liigutus-puudutusverbid (kehitama, kallistama, peksma jt), kuid siia kuulub muidki verbe (helistama, trahvima, alustama, harrastama jt).
Täissihitis esineb osasihitise paralleelvõimalusena vaid niisuguste verbide puhul, mille tegevus võib jõuda mingi tulemuseni. Sihitise valik oleneb siin kahest asjaolust — tegevuse tulemuslikkusest ja sihitise enda laadist. Kui tegevus on olnud või saab olema tulemuslik (teostunud või teostatav) ja sihitis märgib tervikut (asja, kindlat kogust või hulka), kasutatakse täissihitist. Näiteks lauseis Virve õmbles endale uue seeliku ja Õmble endale uus seelik! on täidetud mõlemad täissihitise valiku tingimused: esimeses lauses on tegevus tulemuseni (teostumiseni) jõudnud, teises jõuab selleni tulevikus, mõlemas lauses esineb asja märkiv sihitis uus seelik. Kui aga üks või mitte kumbki täissihitise valiku tingimus pole täidetud, kasutatakse osasihitist. Näiteks lauses Virve õmbles endale uut seelikut märgib sihitis küll asja, kuid tegevuse tulemuslikkus siit ei järeldu (selle kohta ei võeta seisukohta).
Alati kasutatakse osasihitist eituse korral: Virve ei õmmelnud endale uut seelikut. Ära õmble endale uut seelikut!
Osa- või täissihitise valik on komistuskiviks eriti nende jaoks, kellele eesti keel pole emakeel või esimene keel (nt väliseestlastele). On siiski mõningaid piirijuhtumeid, kus eestlanegi kipub vahel kahtlema, kumba objektivarianti kasutada.
Volitan Jüri Silku minu palga välja võtma või Volitan Jüri Silgu minu palga välja võtma?
Kui tegevuse tulemus on ajutine, nagu seda volitatud olemine on, võib tegevust pidada nii tulemuslikuks kui ka mittetulemuslikuks ning kasutada nii täissihitist kui ka osasihitist. Seega pealkirja mõlemad lausevariandid on õiged. Täpselt samuti võib öelda: Anna mulle pliiatsit = Anna mulle pliiats. Anna käsi = Anna kätt. Keerasin lehe = Keerasin lehte. Laena talle lips = Laena talle lipsu.
Aruanne sisaldab andmed kaitsekulutuste kohta või Aruanne sisaldab andmeid kaitsekulutuste kohta?
Verb sisaldama kuulub seisundiverbide hulka ega osuta tegevuse tulemuslikkusele. Seetõttu on tema puhul loomulik kasutada osaobjekti. Andmete täielikkuse või komplektsuse rõhutamiseks võib panna sihitise külge sõna kõik, aga sihitise jätta ikka tema põhivormi, s.o osastavasse käändesse, nt Aruanne sisaldab (kõiki) andmeid kaitsekulutuste kohta. "Kirjakeele teataja" sisaldab (kõiki) VÕKi otsuseid aastaist 1979-83. Siiski on sisaldama neid väheseid seisundiverbe, mille puhul on peetud võimalikuks toonitada täielikkust täisobjektiga, eriti kui see täielikkus millestki muust ei selgu. Seega siis on võimalik öelda nii Aruanne sisaldab andmed kaitsekulutuste kohta kui ka Aruanne sisaldab andmeid kaitsekulutuste kohta. Esimene lause toonitab täielikkust, teine jätab selle ebamääraseks.
Täissihitise põhikujuks on omastav kääne, nt Isa viis lapse lasteaeda, kuid teatud tingimustel esineb täissihitis nimetavas käändes, nt Isa viis lapsed lasteaeda. Tingimused, mille puhul täisihitis pannakse nimetavasse käändesse, on üldjuhul järgmised:
Enamiku tingimuste puhul aga esineb kõikumist olenevalt sellest, kui selgelt üks või teine tingimus avaldub.
Vormilt ja/või sisult mitmuslik täissihitis
Täissihitis on alati nimetavas, kui ta on mitmuse vormis, nt Isa viis lapsed lasteaeda. Selge sisulise mitmuslikkuse tõttu on täissihitis alati nimetavas ka siis, kui tema tuumaks on põhiarvsõna alates kahest, nt Ema viis oma kaks last lasteaeda (aga: Ema viis ühe lapse lasteaeda), murdarv poolteist, nt Ta ostis poolteist kilo banaane, ligikaudset hulka märkivad sõnad mitu, paar, paarsada, kümmekond, sadakond jt, samuti asesõna kõik, nt Paneme paar õuna tasku. Tegin kõik tööd ise ära. Nende sõnade oluliseks tunnuseks on see, et nende laiend on alati ainsuses (kaks meest, mitte: kaks mehi).
Sõin veerand jäätist või veerandi jäätist?
Mitmuslikkus ehk hulgatähendus ei ole enam nii selge murdarvude pool, veerand ja kolmveerand puhul. Need on täissihitisena harilikult samuti nimetavas, kuid võimalik on ka täissihitise põhireegli kohane omastavaline kasutus, seega nt: Olga sõi ära veerand = veerandi jäätist.
Ostsin tosin õuna või tosin õunu?
Kahesuguselt käitub sõna tosin. Selle loendatavaid asju väljendav laiend võib olla nii ainsuses, näiteks tosin õuna, kui ka mitmuses — tosin õunu. Ainsusliku laiendi korral käitub tosin nagu arvsõna ja on täissihitisena alati nimetavas: Ostsin turult tosin õuna. Kui aga laiend on mitmuses, käitub tosin nagu hulganimisõna, eelistades omastavas käändes laiendit: Ostsin turult tosina õunu (vt järgmist juhtumit).
Jõin tassi kohvi või tass kohvi?
Hulga- ja mõõdunimisõnad rühm, grupp, hulk, meeter, tükk, osa, enamik, klaas/klaasitäis jt (nende loendatavaid asju väljendav laiend on alati mitmuses, s.o hulk mehi, mitte hulk meest) on juba niisugused sõnad, mis väljendavad rohkem asju kui hulki. Seetõttu on seni lubatud olnud vaid omastavaline kasutus (muude nimetavat eeldavate tingimuste puudumisel), nt Ostsin poest liitri piima, mitte: Ostsin poest liiter piima. Ühiskeeles on aga hakatud ka nimetavat kasutama, mis näitab, et hulgatähendusest siin siiski päris mööda ei vaadata. Nn sihitisekäändeliste määruste puhul on nimetav ka grammatikates lubatud ja lausa eelistatavgi, näiteks Ootasin tükk/natuke aega. Kuigi ka edaspidi võiks eelistada hulganimisõnalise sihitise põhireeglikohast, s.o omastavalist kasutust, ei tasu nimetavalist kuju paralleelvõimalusena siiski välistada. Hoiduda tuleks aga nimetava kasutamisest siis, kui nimisõnal on täiend, mis toonitab tema nimisõnalisust. Seega:
| EELISTATAV | VÕIMALIK | HALB |
|---|---|---|
| Kas sa tahad tassi kohvi? | Kas sa tahad tass kohvi? | Kas sa tahad väikene tass kohvi? |
| Ostis purgi õlut. | Ostis purk õlut. | Ta ostis suur purk õlut. |
| Nad võtsid hulga mehi vangi. | Nad võtsid hulk mehi vangi. | Nad võtsid suur hulk mehi vangi. |
| Ostsin meetri riiet. | Ostsin meeter riiet. | Ostsin terve meeter riiet. |
| Ta tegi terve rea pilte. | Ta tegi terve rida pilte. | Tegin terve rida pilte. |
| Juhatasin enamiku külalisi saali. | Juhatasin enamik külalisi saali. |
Pliiats maksab üks kroon või Pliiats maksab ühe krooni?
Arvsõna üks käitub täissihitisena oma ainsuslikkuse tõttu teistest arvsõnadest erinevalt, olles täissihitise üldreegli kohaselt (mittekäskivas alusega lauses) omastavas käändes, nt Ostsin ühe raamatu. Mõõduverbide maksma, kaaluma jms laiendina esineb siiski ka arvsõna üks nimetavalist kasutust, nt Pliiats maksab üks kroon. Leib kaalub üks kilo. Sellistes lausetes ei ole üks tegelikult sihitis, vaid määrus, ning mõõduverb ei väljenda mitte objektile suunatud tegevust, vaid suhet. Vrd Pliiats maksab üks kroon = Pliiatsi hind on üks kroon. Leib kaalub üks kilo = Leiva kaal on üks kilo. Loeng kestab üks tund = Loengu pikkus on üks tund. Kuigi ka sihitisekäändelised hulga- ja mõõdumäärused ning kestusmäärused käituvad üldjuhul sihitisetaoliselt, on niisugusel juhul lubatud mõlemad võimalused: Pliiats maksab üks kroon = ühe krooni. Leib kaalub üks kilo = ühe kilo. Loeng kestab üks tund = ühe tunni.
Täissihitis käsklauses
Täissihitis on alati nimetavas käändes, kui öeldisverb on käskivas või möönvas kõneviisis, nt Vii laps lasteaeda! Mina viigu laps lasteaeda. Käsku võib väljendada ka teisiti kui käskiva kõneviisi abil. Neilgi juhtudel on täissihitis tavaliselt nimetavas käändes, nt Võti siia (anda)! Ma palun/käsin teid võti siia anda. Eks andnud siis võti siia!
Kui käskiva kõneviisi tähenduses kasutatakse kindlat kõneviisi, siis on täissihitis erandlikult omastavas, nt Teeme vaheaja! Te lõpetate otsekohe vasturääkimise! Vrd Tehkem vaheaeg. Lõpetage otsekohe vasturääkimine!
Ma palusin talle kirja jätta või Ma palusin talle kiri jätta?
Kui täissihitis laiendab da-tegevusnime, mis seostub sõnadega käskima ja paluma, siis on ta alati nimetavas vaid vahetu käsu korral, käsu refereerimise puhul võib aga kasutada nii nimetavat kui ka omastavat, vrd Palun näidata talle istekoht kätte (käsk) — Ma palusin näidata talle istekoht/istekoha kätte (käsu refereering). Selge käsuga, mitte käsu refereeringuga on tegu järgmistes lausetes: Palun kaasa võtta isikut tõendav dokument (mitte: dokumendi). Käsin töötajatel töö lõppedes teha märge (mitte: märke) registrisse. Palume säilitada kontakttelefoni number (mitte: numbri). Palume teid läbi vaadata plaan (mitte: plaani).
Täissihitis aluseta lauses
Nimetavalise täissihitise kasutamine umbisikulise tegumoe ja da-tegevusnime korral on tegelikult ühe ja sama tingimuse, nimelt aluse puudumise avaldusvormid. Kui verbivormil puudub alus, vormistatakse aluse taoliselt, s.o nimetavas käändes, temast tähtsuselt järgmine element — (täis)sihitis. Näiteks Laps viidi lasteaeda. Meil soovitati võtta teine raamat. Minu ülesandeks on lahendada see küsimus. Armastada isamaad on täita oma kohus rahva ees. Jaak astus poodi kavatsusega osta ülikond. Teil tuleb laud ära koristada.
Siin on siiski üks erand. Kui da-tegevusnimi on ise lauses sihitiseks, siis seda laiendav nimisõnaline (täis)sihitis on omastavas käändes, nt Kuidas te julgete tõmmata meie vahele võrdusmärgi? See on tingitud sellest, et da-infinitiivne sihitis (tõmmata) moodustab öeldisverbiga tihedalt kokku kuuluva sisulise terviku, nii et nimisõnaline sihitis (võrdusmärgi) kuulub pigem kogu ühendi verb+da-tegevusnimi (julgete tõmmata) juurde kui da-tegevusnime enda juurde. Et niisugusel ühendil on alus olemas, siis välditakse sihitise vormilist kokkulangemist temaga ning kasutatakse omastavat käänet.
Sihitise käände valik ei allu osa- ja täissihitise reeglitele mõningate asesõnade puhul.
Isikuliste asesõnade mina~ma, sina~sa, meie~me, teie~te ja enesekohaste asesõnade enese~enda ja iseenese~iseenda puhul kasutatakse nimetava käände asemel alati osastavat käänet. Vrd Peeter jäeti maha — Mind/sind (mitte: mina/sina) jäeti maha. Vanemad jätsid lapsed koju — Vanemad jätsid meid/teid koju. Pese kael puhtaks — Pese end~ennast puhtaks. Pandagu tähele, et see ei kehti kolmanda isiku pronoomeni tema~ta, nemad~nad kohta. Õige on: Tema jäeti maha, mitte: Teda jäeti maha.
Ka omastava käände asemel võib samade asesõnade puhul kasutada osastavat käänet, kuid see ei ole obligatoorne. Vrd Nad jätsid Peetri maha — Nad jätsid mind = minu / sind = sinu maha. Ta pesi kaela puhtaks — Ta pesi end~ennast = enda puhtaks. Leo jootis mehe purju — Mees jõi end~ennast = enda purju.
Siduva asesõna mis puhul võib soovi korral nimetavat käänet kasutada omastava asemel, küsiva asesõna mis puhul aga osastava asemel, nt Siin ongi see raamat, mis = mille ma eile ostsin. Mis = mida te sellest arvate? Mis = mida teha?