Mati Erelt
Relatiivlause on liik täiendlauseid, mis algavad siduvate ehk relatiivsete asesõnadega kes, mis, missugune, milline, näiteks Kas see raamat, mille sa ostsid, on huvitav? Nii võib ühest bakterist saada 271 miljardit bakterit, milline kogus täidaks pooleliitrise nõu. Esineb ka relatiivlauseid, mis algavad asemäärsõnadega kuhu, kus, kust, millal, näiteks Maja, kus ta elab, on vana ja väike. Päev, mil ta saabus, oli vihmane. Peamisi relatiivlause moodustamise raskusi on asesõna valik, asesõna ainsus või mitmus ning relatiivlause asukoht.
Kas kes või mis?
Siduv asesõna on viiteseoses pealause mingi nimisõnaga (või nimisõnafraasiga) ning viimase tähendusest oleneb, millist asesõna valida. Asesõna kes viitab alati elusale, mis harilikult elutule, näiteks mees, kes .., auto, mis ..
Asesõna kes asemel võib kasutada ka mis, kui nimisõna(fraas) märgib inimkollektiivi või asutust, näiteks aktsiaselts, kes~mis, maksab renti; äriühing, kellega~millega on sõlmitud leping; nõukogu, kes~mis planeerib oma asutuse tegevust; instituut, kelle~mille ülesandeks on eesti keele uurimine. Kui kollektiivi või asutust käsitatakse tegijana, võiks eelistada asesõna kes, kui tegevusobjektina, siis mis (ehkki ka teistsuguses kasutuses pole midagi valesti). Vrd näiteks järgmisi lauseid (halvem võimalus on sulgudes): komisjon, kes (mis) annab välja isikutunnistusi — komisjon, mis (kes) moodustati laevahuku põhjuste uurimiseks; firma, kes (mis) ehitas selle maja — firma, mis (kes) jäeti tellimusest ilma; Emakeele Selts, kes (mis) korraldab keelepäevi — Emakeele Selts, mida (keda) juhib seitsmeliikmeline juhatus; ministeerium, kes (mis) töötas välja pensionireformi alused — ministeerium, mida (keda) kritiseeriti ajakirjanduses; valitsus, kes (mis) koostas riigieelarve projekti — valitsus, mille (kelle) määrab ametisse president; riik, kes (mis) on alla kirjutanud tuumarelva keelustamise lepingule — riik, mis (kes) võeti vastu NATOsse.
Muudele elusolenditele viitamisel on võimalused kasutada asesõna mis veelgi suuremad. Mis võib viidata ka üksikloomale — kõrgemate loomade puhul küll ainult siis, kui looma ei käsitata tegijana, näiteks hobune, kelle~mille ta ostis, kuid hobune, kes (mitte: mis) aasal rohtu sõi, madalamate loomade puhul on see võimalus aga alati, näiteks sääsk, kes~mis mind hammustas. Kui tegu on surnud madalamat sorti loomaga, siis on kohane ainult mis, nt kalad, mida (mitte: keda) ta puhastas.
Kas ainsus või mitmus?
Siduvad asesõnad kes ja mis jäävad harilikult ainsusesse ka siis, kui nimisõna(fraas), millele nad viitavad, on vormilt või sisult mitmuses. Mitmuse kasutus pole küll päris võimatu, kuid on võrdlemisi tavatu. Parem on öelda faktid, millele ta tugines; inimesed, kellega ta vestles kui faktid, milledele ta tugines; inimesed, kelledega ta vestles.
Mõnikord võib mitmus siiski kaasa aidata lause mõistmisele, näiteks aidata vältida kahemõttelisust rindliikmete korral, vrd härra X ja proua Y, kellelt ma maja ostsin (kahemõtteline) — härra X ja proua Y, kelledelt ma maja ostsin (ühemõtteline).
Kas mis või milline?
Vahel kiputakse nimisõnaliste asesõnade kes ja mis asemel kasutama omadussõnalisi asesõnu milline ja missugune, näiteks Ta torkas pähe oma ainsa mütsi, millise (õige oleks: mille) nokk oli keskelt lõhki. Saade tutvustab raamatuid, millised (õige oleks: mis) tulevad müügile märtsis. Eriluba, milline on välja antud siseministeeriumi poolt (õige: eriluba, mille on välja andnud siseministeerium), kehtib kaks kuud.
Asesõnu milline ja missugune sobib tarvitada vaid omadussõna funktsioonis (omadusele viitavana), nt Nägin niisugust liblikat, missugust ma varem näinud polnud. Tammik mängis vana kingseppa, milline osa jäigi ta parimaks osaks. Opositsioon tituleerib praeguse valitsuse sotsialistlikuks, milline too siiski pole.
Kas meie, kes me siin elame või meie, kes siin elame?
Kui relatiivlause kuulub isikulise asesõna või ütte juurde ja siduv asesõna on relatiivlause alus, siis järgneb viimasele tavaliselt seesama asesõna, nt See mõte oli kohutav isegi mulle, kes ma olin end paratamatustega harjutanud. Tänan sind, kes sa mind ikka meeles oled pidanud! Meie isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi. Niisugust isikulise asesõna kordamist on peetud saksamõjuliseks (vrd Wir, die wir dir immer gehofen haben, ..) ja seetõttu varem taunitud. Kuid olgu pealegi saksamõjuline, on see nähtus tänapäeva eesti kirjakeeles sel määral kodunenud, et asesõna ärajätmist nõuda ei ole enam võimalik.
Relatiivlause asukohast
Relatiivlause paikneb harilikult vahetult selle nimisõna järel, mille juurde ta kuulub, näiteks See inimene, keda me olime usaldanud, vedas meid alt või Meid vedas alt see inimene, keda me olime usaldanud, kuid mitte: See inimene vedas meid alt, keda me olime usaldanud. Teisiti on asi siis, kui see nimisõna on ise omastavas käändes täiend. Vahetult selle täiendi järele relatiivlauset panna ei saa, sest omastavas käändes täiendit ei saa põhisõnast lahutada. Sellisel juhul on kaks võimalust. Kui relatiivlausel on pealauses asesõnaline vaste selle, sellise vms, siis pannakse relatiivlause omastavas käändes täiendi põhja järele, näiteks Avalduses tuleb märkida selle panga nimetus, kus konto on avatud (mitte: Avalduses tuleb märkida selle panga, kus konto on avatud, nimetus). See on sellise mehe arvamus, kellel pole asjast aimugi (mitte: See on sellise mehe, kel pole asjast aimugi, arvamus). Kui pealauses asesõnalist vastet pole (ja seda ei anna sinna ka juurde mõelda), siis ei jää muud üle kui loobuda relatiivlausest, kasutades selle asemel iseseisvat lauset. Ei saa öelda näiteks Nagis rippus Joosepi mantel, kes oli suure ähmiga selle sinna unustanud, vaid tuleks öelda Nagis rippus Joosepi mantel. Joosep oli suure ähmiga selle sinna unustanud.