Tiiu Erelt
"Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999" ilmumisest on möödas pool aastat. Selle aja jooksul on selgunud mõned keelendid, millest raamatu kasutaja on hämmastuses ja mida ta peab (liiga) suureks muutuseks. Üks selliseid on suurtäheline Rootsi kardinad ÜLEK (vangla)trellid. Kardetakse, et lähevad segi Rootsis toodetud kardinad ja piltlik ütlemine trellide kohta. Huvitav küll, kas väikese tähe soovija ka suulises kõnes, kui ähvardab teist ROOTSI kardinate taha saata, lisab alati seletuse, et need on just väikese algustähega, või näitab näppudega #.
Piltliku väljendi nimetäiendiks võib olla isiku- või kohanimi. Isikunimi on nii reeglites kui ka tegelikus kasutuses olnud üldiselt suurtäheline. Kuigi 1950. aastail oli keelemehi, kes soovisid rohkel hulgal isikunimelisi käändumatuid omadussõnu, pani 1958. aasta diskussioon sellele piirkonnale õnneks ahtad raamid (väiketäht jäi ainult usundite, kalendrite ja loomatõugude nimetustesse). Piltlike väljendite isikunime kirjutati suure tähega: Achilleuse kand 'ainus nõrk koht', Augeiase tallid 'lohakusest tekkinud korralagedus', Buridani eesel 'valiku tegemisel otsustusvõimetu inimene', Damoklese mõõk 'ähvardav hädaoht', Pandora laegas 'kõigi õnnetuste ja murede allikas', Potjomkini küla (tegelikkuse ilustamise kohta), Prokrustese säng 'nii või teisiti talumatu või sobimatu olukord', Pyrrhose võit 'ränga hinnaga saavutatud võit', Saalomoni otsus (~ saalomonlik otsus) 'ootamatu, kuid tark ja õiglane otsus', Tantalose piinad 'igavene piin, lõputu vaev'. Kel natuke haridust, see teab nende mütoloogiliste või ajalooliste isikute lugusid ja oskab eelnimetatud väljendeid kui võrdlusi kasutada, nt: Tuumasõja oht ripub Damoklese mõõgana inimkonna kohal. Poola kümnevõistleja Achilleuse kand on teivashüpe. Surud mindki oma eelarvamuste ja kahtluste Prokrustese sängi.
Kohanimede surumine väiketähelisteks käändumatuteks omadussõnadeks läks aga kahjuks algusest peale libedamini. Seda raskem on olnud ka sellele protsessile tagasikäiku anda. 1976. a ÕSi reeglistikus lk 880 on siiski selge sõnaga öeldud: "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites." Näidete hulgas on ka piltlik väljend Gordioni sõlm (nagu isikunimede juures on näide Saalomoni otsus). Suur algustäht on ka "Eesti ortograafias" ja "Eesti keele käsiraamatus". Märksõnadena seesuguseid väljendeid 1976. a ÕSis aga ei olnud ning võib-olla polnud inimestel siis täit pilti, mis see reegel piltlike väljendite suhtes tähendab. 1999. a ÕS esitab kõige levinumad piltlikud väljendid märksõnadena: Gordioni sõlm 'lahendamatuna näiv probleem', Hiina mõistatus ehk Hiina ime 'midagi täiesti arusaamatut ja keerulist', Jeeriku pasun 'vali hääl; valju häälega inimene või loom', Kolgata tee (= kolgata) 'raske teekond, tegevus, elu vms', Paabeli segadus (= paabel) 'väga suur segadus'', Trooja hobune 'saadetis, mis teeb saajale kahju'.
Samasugune on ka irooniline sõnapilt Rootsi kardinad vanglatrellide tähenduses. Väljendi päritolu üle on lähemalt arutlenud Feliks Vakk raamatus "Miks just nõnda?" (1984). Oleme selle ütlemise laenanud saksa keelest ja sakslased on püüdnud tema tekkele seletust leida. Mõnede arvates on silmas peetud Rootsi terase head kvaliteeti, kuid usutavamad on pidepunktid ajaloos Kolmekümneaastases sõjas 1618—1648, kui rootslased käisid Saksamaal röövkäikudel. Sellest ajast jäi saksa keelde halvamaigulisi Rootsiga seotud ütlemisi, millele hiljem võis lisanduda ka Rootsi kardinad, kuid täpsemaid andmeid pole. F. Vakk peab väljendit eesti keeles vananenuks.
Nagu isikunimega seotud piltlikud väljendid, nii on ka kohanimelise täiendiga väljendid kasutusel võrdlustena: Pani oma Jeeriku pasuna hüüdma, nii et hoia kõrvad. Aastaid visa tööd ja lõpuks on Gordioni sõlm lahti raiutud. Sissekukkumise korral satuks ta aastateks Rootsi kardinate taha. — Ei ole ortograafia seisukohalt põhimõttelist vahet, kas kanname meie päevadesse üle nt isikunimelise Augeiase tallid või kohanimelise Trooja hobuse.