Ustus Agur, Vello Hanson, Rein Kull, Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Eesti Majandusjuhtide Instituudi kirjastus. Tallinn, 1991 (2 osa). 396 lk
Ülo Kaasik, Programmeerimise seletav sõnastik. M & EP Graafika. Saku, 1992. 152 lk
Vello Hanson, Arvi Tavast, Arvutikasutaja sõnastik. Inglise-eesti. Kirjastus Ilo. Tallinn, 1996. 228 lk
Vello Hanson, Arvi Tavast, Arvutikasutaja sõnastik. Inglise-eesti. Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Kirjastus Ilo. Tallinn, 1999. 280 + 10 lk
Ülo Kaasik, Matemaatika leksikon. Teine, täiendatud trükk. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1992. 296 lk
Ülo Kaasik, Mati Abel, Eesti-inglise-vene matemaatikasõnastik. Tartu Ülikooli kirjastus. Tartu, 1995. 384 lk
Ülo Kaasik, Mati Abel, Kooli matemaatika sõnastik. Kirjastus Avita. Tallinn, 1995. 191 lk
Inglise-eesti majandusterminite seletussõnastik. Toim. Uno Mereste. Eesti Majandusjuhtide Instituudi kirjastus. Tallinn, 1992 (3 osa). 701 lk
Urmas Sepp, Vello Vensel, Väike inglise-eesti ja eesti-inglise majandussõnastik. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1992. 86 + 81 lk
Vambola Raudsepp, Väike inglise-eesti-soome majandusalane sõnastik. Tartu Ülikool, 1992. 19 lk
Aktuaalne majandusleksikon. Käsumajanduselt turumajandusele üleminekuaja mõistestik. Koost. Uno Mereste. Kirjastus Olion. Tallinn, 1994. 174 lk
Helgi Andresson, Saksa-eesti ja eesti-saksa majandussõnastik. Tartu, 1994. 240 lk
Inglise-eesti majandussõnaraamat. Koostaja Vahur Raid, toimetaja Ants Pihlak. Keelefirma TEA. Tallinn, 1995. 504 lk
Eesti-inglise majandussõnastik. Koostaja Vahur Raid, toimetaja Ants Pihlak. Keelefirma TEA. Tallinn, 1996. 494 lk
Uus inglise-eesti majandussõnaraamat. Koostanud Vahur Raid. Kirjastus Festart. Tallinn, 1999. 789 lk
Inglise-eesti raamatupidamisterminite seletussõnastik. Toimetaja Erik Linnaks. Majandusraamat 2—20. Kirjastus Külim. Tallinn, 1994. 294 lk
Eesti-vene raamatupidamise oskussõnastik. r-koolituse AS. Tallinn, 1994. 47 lk
Jüri Kõll, Eesti rahvamajanduse arvepidamine. Põhimõisted, eestikeelsed lühiseletused ja käibivad vasted inglise, soome ja rootsi keeles. Riigi Statistikaamet. Tallinn, 1992. 66 lk
Liina-Mai Tooding, Statistikasõnastik. Eesti-inglise-saksa-vene. Tartu Ülikooli kirjastus, 1996. 110 lk
Mitmekeelne demograafiasõnastik. Eesti väljaanne. Multilingual Demographic Dictionary. Estonian Section. Toim. Kalev Katus. Eesti Demograafia Assotsiatsioon. Tallinn, 1993. 118 lk
Краткий словарь банковских терминов. Short Dictionary of Bank Terms. Armit Ltd. Tallinn, 1991. 132 lk
Olev Raudsepp, Pangandussõnastik. AS Lectura. Tallinn, 1995. 122 lk
Pangandus. Väljendid ja sõnavara. Inglise keel. TEA sari "Ametikeel". Tallinn, 1997. 136 lk
Olev Raudsepp, Väike pangandusleksikon. Kirjastus Külim. Tallinn, 1997. 156 lk
Uno Liivaku, Uno Mereste, Virolais-suomalais-englantilais-saksalais-venäläinen pörssisanakirja. Eesti-soome-inglise-saksa-vene börsisõnastik. [Rööppealkiri ingl, sks, vn keeles.] Lakimiesliiton Kustannus, 1994. 217 lk
Kindlustussõnaraamat. Saksa-inglise-eesti-läti-leedu. [Eesti poolt: Priit Kask, Eesti Vabariigi Kindlustusinspektsioon.] Karlsruhe, 1996. 516 lk
Vahur Raid, Suomi-eesti liike-elämän sanakirja. Soome-eesti ärisõnastik. Lahti, 1991. 466 lk
Andres Aule, Erik Jõgi, Henri Toompere, Inglise-eesti ja eesti-inglise ärisõnastik. Keelefirma TEA. Tallinn, 1993. 554 lk
Eve Raeste, Ärimehe töönädal. Eesti-vene-inglise taskuvestmik ärimeestele. Mainor GR. [Tallinn,] 1993. 90 lk
Mari Hiiemäe, Katrin Püssa, Anu Schulz, Eesti-saksa ja saksa-eesti ärisõnastik. Keelefirma TEA. Tallinn, 1994. 682 lk
Inna Turovskaja, Vene-inglise-eesti ärikeele sõnaraamat. AS Ingri. Tallinn, 1994. 188 lk
Vahur Raid, Liike-elämän sanakirja suomi-eesti. Soome-eesti ärisõnastik. Keelefirma TEA. Tallinn, 1995. 408 lk
International Trade Dictionary. Inglise-eesti-saksa-prantsuse-hispaania-rootsi-soome-vene väliskaubandusterminite sõnastik. Kirjastus Ilo. Tallinn, 1993. 112 lk
Rahvusvaheline äri. Väljendid ja sõnavara. Inglise keel. TEA sari "Ametikeel". Tallinn, 1997. 182 lk
Vene-eesti hulgikaubanduse sõnastik. Eesti Vabariigi Materiaalsete Ressursside Ministeerium. Tallinn, 1991. 144 lk
Eesti-inglise-saksa tolliteemaline vestlussõnastik. Tallinn, 1994. 67 lk
Ain Hinsberg, Väike eesti-inglise-saksa-prantsuse-soome-rootsi-vene hotellisõnastik. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1993. 102 lk
Hotell. Väljendid ja sõnavara. Inglise keel. TEA sari "Ametikeel". Tallinn, 1996. 123 lk
Restoran. Väljendid ja sõnavara. Inglise keel. TEA sari "Ametikeel". Tallinn, 1996. 130 lk
Turism. Väljendid ja sõnavara. Inglise keel. TEA sari "Ametikeel". Tallinn, 1997. 160 lk
Ehitusökonoomika sõnastik. 1000 ingliskeelset terminit vastetega eesti ja vene keeles. Tallinna Tehnikaülikool, 1993. 134 lk
RIL 199 Rakennusalan sanakirja. Suomi-englanti-viro, hakemistot viro ja englanti. RIL 199 Building and Civil Engineering Dictionary. Finnish-English-Estonian, indexes Estonian and English. RIL 199 Ehituse sõnaraamat. Soome-inglise-eesti, eesti ja inglise terminite registrid. Jyväskylä, 1994. 683 lk (RIL = Suomen rakennusinsinöörien liitto, eestikeelse osa koostanud Ilmar Seibe, Gunnar Lipstok, Uuno Pall.)
Ehitusmõisteid. Eesti Ehitusteave ET-2 0101-0278. Välja antud märtsis 1999. 12 lk [Eesti Ehitusinseneride Liidu ehitusterminoloogia komisjoni koostatud oluliste ehitusmõistete seletussõnastik (273 mõistet).]
Tiit Masso, Ehitaja sõnastik eesti-soome-inglise. [Rööppealkiri sm, ingl keeles.] Eesti Ehitusteabe Fond. Tallinn, 1999. 302 lk
Eesti arhitektuur 1. Tallinn. Üldtoim. Villem Raam. Kirjastus Valgus. Tallinn, 1993. Eraldi vihuna kaasas oskussõnastik 31 lk (Jevgeni Kaljundi, Mart Kalm, Epp Kangilaski, Toivo Kreek, Tiit Masso, Villem Raam).
Veondus. Väljendid ja sõnavara. Inglise keel. TEA sari "Ametikeel". Tallinn, 1998. 192 lk
Sven Pertens, Eesti-inglise ja inglise-eesti teedeala sõnastik I. Estonian-English-Estonian Road and Traffic Dictionary. Riigi Maanteeameti tehnokeskus. Tallinn, 1996. 135 lk
Väike maanteetranspordi terminoloogiline sõnaraamat. Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon. Tallinn, 1997. 181 + 2 lk
Heido Ots, Autosõnastik. Eesti-saksa-inglise-vene terminid + soome terminid eraldi vihikuna. Kirjastus Mats. Tallinn, 1993. 280 + 80 lk
Mart Randlane, Vene-eesti raudteesõnastik. Tallinn, 1995. 82 lk
Rein Järv, Alar Virves, Lennundusettevõtte eesti/inglise/soome/vene sõnastik. [Rööppealkiri sm, ingl, vn keeles.] A/S JMR. Tallinn, 1995. 394 lk
Rein Järv, Alar Virves, Lennundusettevõtte inglise/soome/eesti/vene sõnastik. [Rööppealkiri sm, ingl, vn keeles.] A/S JMR. Tallinn, 1995. 394 lk
Rein Järv, Alar Virves, Lennundusettevõtte soome/inglise/vene/eesti sõnastik. [Rööppealkiri sm, ingl, vn keeles.] A/S JMR. Tallinn, 1995. 394 lk
Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1996. 590 lk
Ivar Märtson, Standardimine ja sertifitseerimine. Eesti-inglise-vene-saksa terminid. EKTA. Tallinn, 1992. 62 lk
Larousse, s.o Teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat. Dictionary of Science and Technology. I köide A-K 846 lk. II köide L-Z 816 lk. TEA. Tallinn, 1997. Lisaköide. Supplementary volume 544 lk. TEA. Tallinn, 1998
H. Käär, H. Suik, Inglise-eesti-vene soojustehnika sõnastik. [Rööppealkiri ingl ja vn keeles. Ilmselt Eesti Energia väljaanne.] Tallinn, 1997. 343 lk
H. Lepikson, A. Ingerma, Hammasülekannete alaseid termineid inglise, eesti ja vene keeles. Glossary of Year Terms in English, Estonian and Russian. Tallinna Tehnikaülikooli masinaõpetuse instituut, 1993. 14 lk
Andres Laansoo, Keevitusmaterjalid: standardid, markeering, koostis, omadused. [Osa teksti inglise, vene, saksa, prantsuse, soome ja rootsi k.] Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnika instituut, 1995. 50 lk
Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia. I Metallograafia ja termotöötlus. II Metallid ja sulamid. Eesti-inglise-saksa-vene terminid ja määratlused. Tallinna Tehnikaülikool, 1997. 94 lk
Rein Pilt, Inglise-eesti, eesti-inglise elektrisõnastik. AS Promis. Tartu, 1992. 76 lk
Heinar Sakkos, Eesti-soome-rootsi-inglise-saksa elektrioskussõnu. Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1994. 54 lk
Eeskiri EEJ 3-2 : 1994. Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised. 2. osa. Määratlused. Elektrikontrollikeskus. Tallinn, 1994. 80 lk
Saksa-eesti-vene sõnastik automaatika- ja energeetikateaduskonna üliõpilastele. Koostanud H. Liin. Tallinna Tehnikaülikooli võõrkeelte kateeder, 1991. 160 lk
Elektroenergeetika põhimõisteid. Koostanud Mati Meldorf, Kalju Möller, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi. Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituut, 1995. 56 lk [Mõistesüstemaatika ja 158 põhimõiste terminid eesti, inglise, soome, saksa, rootsi ja vene keeles.]
Viktor Korrovits, Henn Käämbre, Eesti-inglise-vene füüsika sõnaraamat. Tallinn, 1992 (5 osa). 1096 lk
Chris Oxlade, Corinne Stockley, Jane Wertheim, Füüsikaleksikon. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 1997. 128 lk
E. Realo, T. Viik. Kiirguskaitse sõnastik: inglise-eesti, eesti-inglise. Radiation Protection Glossary: English-Estonian, Estonian-English. Eesti Kiirguskeskus. Tartu, 1997. 96 lk
Heino Eelsalu, Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1996. 200 lk
A. Kogerman, T. Purre, E. Siimer, H. Uibopuu, Väike keemiatehnoloogia sõnastik (eesti, inglise, saksa, vene). Eesti Teadusfond ja Põlevkivi Instituut. Tallinn, 1996. 208 lk
Jane Wertheim, Chris Oxlade, John Waterhouse, Keemialeksikon. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 1997. 128 lk
Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat. Koostanud Hergi Karik (terminoloogiakomisjoni esimees), Tiiu Erelt, Helvi Hödrejärv, Jüri Kann, Ülo Lille, Valdek Mikkal, Leevi Mölder, Vello Past, Tõnis Pehk, Maie Raukas, Lembi Tamm, Toomas Tenno, Heiki Timotheus ja Ants Tuulmets. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1998. 703 lk
Corinne Stockley, Bioloogialeksikon. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 1998. 128 lk
Ökoloogialeksikon. Koostaja Viktor Masing. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1992. 320 lk
Hans Trass, Tiina Randlane, Eesti suursamblikud. Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, 1994. 400 lk + 96 tahvlit
Nele Ingerpuu, Aino Kalda, Leiti Kannukene, Heljo Krall, Mare Leis, Kai Vellak, Eesti sammalde nimestik. Abiks loodusevaatlejale, nr 94. Tartu, 1994. 176 lk
Nele Ingerpuu, Kai Vellak, Eesti sammalde määraja. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, Eesti Loodusfoto. Tartu, 1998. 240 lk
Eesti taimede määraja. Toimetaja Malle Leht. Autorid: Heljo Krall, Toomas Kukk, Tiiu Kull, Vilma Kuusk, Malle Leht, Tatjana Oja, Ülle Reier, Silvia Sepp, Hanno Zingel, Taavi Tuulik. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, Eesti Loodusfoto. Tartu, 1999. 448 lk
Vilju Lilleleht, Eerik Leibak, Eesti lindude süstemaatiline nimestik, staatus ja arvukus. Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Eesti Ornitoloogiaühingu väljaanne Hirundo 1993, nr 1 (12), lk 3-50
Mõisteid ja määratlusi veisekasvatusest. Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut ning Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 1993. 172 lk
Mõisteid ja määratlusi hobusekasvatusest. Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut ning Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 1993. 108 lk
Mõisteid ja määratlusi põllumajandusloomade söötmisest. Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut ning Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 1993. 102 lk
Mõisteid ja määratlusi linnukasvatusest. Projekt. Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut ning Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 1994
Mõisteid ja määratlusi linnukasvatusest. Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 1995. 57 lk
Mõisteid ja määratlusi embrüosiirdamisest. Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut ning Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 1994. 28 lk
Mõisteid ja määratlusi ökonoomikast. (Lisa.) Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut ning Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 1994. 20 lk
Mõisteid ja määratlusi kalakasvatusest. Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 1995. 64 lk
Ene Kaaber, Valdeko Hussar, Väike soome-eesti-soome sõnastik põllumehele. Suomi-viro-suomi maanviljelijän sanasto. Keelefirma TEA. Tallinn, 1993. 126 lk
Raimo Leskinen, Varje Vahenõmm, Evi-Silvia Narusk, Tarmo Jaanisk, Eesti-soome-vene mesindussõnastik. [Rööppealkiri sm, vn keeles.] Tallinn, 1995. 88 lk
Eesti põllumajandusentsüklopeedia. I köide. Peatoimetajad Rein Teinberg ja Hardi-Erik Roosve. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1998. 350 lk
Ivar Etverk, Eesti-inglise metsanduslik minisõnastik. Kirjastus Forest. Tallinn, 1995. 88 lk
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon. RHK-10 I köide. Inglise keelest tõlkinud Pavel Bogovski. Toimetanud Pavel Bogovski ja Ilmar Laan. Eesti Sotsiaalministeerium. Tallinn, 1994. 468 lk
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon. RHK-10 5. peatükk. Psüühika- ja käitumishäired. Tartu Ülikool, 1993. 309 lk
Rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistiline klassifikatsioon. RHK-10. I peatükk A00-B99. Teatavad nakkus- ja parasiithaigused. II peatükk C00-D48. Kasvajad. III peatükk D50-D98. Vere- ja vereloomeelundite haigused ning teatavad immuunmehhanismidega seotud haigusseisundid. IV peatükk E00-E90. Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused. Tõlkinud arstide kollektiiv. Toimetanud P. Bogovski ja I. Laan. Eesti Sotsiaalministeerium. Tallinn, 1996. 340 lk
Rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistiline klassifikatsioon. RHK-10. VI peatükk G00-G99. Närvisüsteemihaigused. VII peatükk H00-H59. Silma- ja silmamanuste haigused. VIII peatükk H60-H95. Kõrva- ja nibujätkehaigused. Tõlkinud arstide kollektiiv. Toimetanud P. Bogovski ja I. Laan. Eesti Sotsiaalministeerium. Tallinn, 1997. 160 lk
Rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistiline klassifikatsioon. RHK-10. IX peatükk I00-I99. Vereringeelundite haigused. X peatükk J00-J99. Hingamiselundite haigused. XI peatükk K00-K93. Seedeelundite haigused. XII peatükk L00-L99. Naha- ja nahaaluskoe haigused. XIII peatükk M00-M99. Lihasluukonna ja sidekoehaigused. Tõlkinud arstide kollektiiv. Toimetanud I. Laan. Eesti Sotsiaalministeerium. Tallinn, 1996. 345 lk
Rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistiline klassifikatsioon. RHK-10. XIV peatükk N00-N99. Kuse-suguelundite haigused. XV peatükk O00-O99. Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood. XVI peatükk P00-P96. Sünniperioodis tekkivad teatavad seisundid. XVII peatükk Q00-Q99. Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad. Tõlkinud P. Bogovski ja arstide kollektiiv. Toimetanud P. Bogovski ja I. Laan. Eesti Sotsiaalministeerium. Tallinn, 1998. 336 lk
Rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistiline klassifikatsioon. RHK-10. XVIII peatükk R00-R99. Mujal klassifitseerimata sümptomid, tunnused ja kliiniliste ning laboratoorsete leidude hälbed. XXI peatükk Z00-Z99. Tervise seisundit mõjustavad tegurid ja kontaktid terviseteenistusega. Tõlkinud ja toimetanud P. Bogovski ja I. Laan. Eesti Sotsiaalministeerium. Tallinn, 1996. 110 lk
Rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistiline klassifikatsioon. RHK-10. XIX peatükk S00-T98. Vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste tagajärjed. XX peatükk V01-Y98. Haigestumise ja surma välispõhjused. Tõlkinud ja toimetanud P. Bogovski ja T. Ernits. Eesti Sotsiaalministeerium. Tallinn, 1995. 328 lk
Inglise-vene-eesti meditsiiniline oskussõnastik. Koostajad K. Baskin, T. Merede, T. Olm, J. Tiidus. E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1991. 44 lk
Aili Paju, Lembit Kuhlberg, Ain Raal, Ravimtaimede oskussõnastik. Ladina-eesti-vene-inglise-saksa keeles. Tartu Ülikool, 1992. 97 lk
Helgi Ummus, Jevgenia Zenkovitš, Eesti-vene ja vene-eesti meditsiinivestmik. Эстонско-русский и русско-эстонский медицинский разговорник. Tallinna Riigi Keelekeskus, 1995. 108 lk
Helgi Ummus, Väike soome-eesti meditsiinisõnastik. Tallinn, 1996. 92 lk
Meditsiinisõnastik. Eestikeelsed terminid koos seletuste ning ladina, inglise ja soome vastetega. Tõlgitud teosest: Lääketieteen termit. Tõlkijad: Georg Loogna, Aet Raukas, Katrin Rehemaa, Imbi Reili. Toimetajad: Pavel Bogovski, Rein Kull. Kirjastus Medicina. Tallinn, 1996. 510 lk
Julius Tehver, Ülo Hussar, Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat eesti, vene, inglise ja saksa keeles. Tartu Ülikooli kirjastus, 1996. 116 lk
Rahvusvaheline puuete, vaegurluse ja invaliidsuse klassifikatsioon. Haiguste järelseisunditega seotud klassifikatsiooni käsiraamat. Tõlkinud Katrin Gross. Toimetanud ja töödelnud Pavel Bogovski ja Ilmar Laan. Eesti Sotsiaalministeerium. Tallinn, 1997. 176 lk
Meditsiiniterminite lühendeid. Koostanud Pavel Bogovski ja Ilmar Laan. Toimetanud Rein Kull. Kirjastus Medicina. Tallinn, 1999. 290 lk
Andres Tvauri, Soome-eesti-soome arheoloogia sõnastik. Helsingin yliopiston arkeologian opiskelijain yhdistys. 1991. 55 lk
Ilmari Manninen, Etnograafiline sõnastik. Faksiimiletrükk 1925. a ilmunud raamatust (3. tr). Kirjastus Koolibri. Tallinn, 1993. 88 lk
Esivanemate varandus. Rahvateaduslik teatmik. Toimetanud Anne Vaserik. Autorid: Mall Hiiemäe, Arved Luts, Heiki Pärdi, Gea Troska, Igor Tõnurist, Aino Voolmaa. Tartu, 1993. 175 lk
Eesti rahvakultuuri leksikon. Autorid: Gea Troska, Ants Viires, Ellen Karu, Lauri Vahtre, Igor Tõnurist. Koost. ja toim. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1995. 400 lk
Arvi Ränk, Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn, 1995. 256 lk
Helle Leemets, Adrast äkkeni. От аршинника до ямщика. Eesti-vene - vene-eesti väike rahvalooline seletussõnaraamat. Эстонско-русский — русско-эстонский маленький этнологический словарь. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 1999. 96 lk
Enn Veskimägi, Eesti-vene ja vene-eesti sõjanduse sõnastik. Эстонско-русский и русско-эстонский военный словарь. Kirjastuse AS Pangloss. Tallinn, 1995. 208 lk
Heino Ernits, Valimik sõjandustermineid. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1998. 280 lk
Tarmo Kulmar, Üldine usundilugu I. Õppesõnastik. Tartu Ülikooli kirjastus, 1994. 64 lk
Siret Rutiku, Teoloogiliste terminite saksa-eesti õppesõnastik. Tartu Ülikooli usuteaduskond, 1999
Mati Erelt, Tiiu Erelt, Virolais-suomalainen kielitieteen sanasto. Castrenianumin toimitteita. Helsinki, 1992. 122 lk
Mati Erelt, Tiiu Erelt, Eesti-soome keeleteaduse sõnastik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 2. Tartu, 1995. 166 lk
Mart Mäger, Kirjandustermineid eesti ja soome keeles. Toim. ja soome-eesti sõnastiku koostanud Helgi Vihma. Eesti Rahvusraamatukogu. Tallinn, 1992. 64 lk
Reet Neithal, Mis on mis kirjanduses. Kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Draamaterminid: Lehte Tavel. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 1999. 168 + 12 lk
Peeter Perens, Võõrkeelsete muusikaterminite sõnastik. Kirjastanud Kulno Kabral. Tallinn, 1994. 142 lk
Ela Eelhein-Issakainen. Muusikaleksikon. Eesti-, saksa-, inglis-, prantsus-, soome- ja venekeelsed muusikaterminid ning nende eestikeelsed seletused. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1996. 103 lk
Tiia Kivirand, Kompositsiooniga seotud mõisted. E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1991. 61 lk
Kunstitermineid eesti, inglise ja saksa keeles eestikeelsete seletustega. Koost. Maris Raiend. RE Stuudio, 1995. [Ilmumiskoht märkimata.] 120 lk
Ivi Piibeleht, Helgi Vihma, Kataloogitermineid. Eesti-inglise-saksa-soome-vene. Raamatukogusõnastik I. Eesti Rahvusraamatukogu. Tallinn, 1994. 108 lk
Maia Randma, Raamat. Raamatukogu. Eesti-inglise-saksa-soome-vene. Raamatukogusõnastik II. Eesti Rahvusraamatukogu. Tallinn, 1995. 108 lk
Margit Hõbemägi, Lugejateenindus. Eesti-inglise-saksa-soome-vene. Raamatukogusõnastik III. Eesti Rahvusraamatukogu. Tallinn, 1995. 123 lk
Maia Randma, Kogud. Komplekteerimine. Eesti-inglise-saksa-soome-vene. Raamatukogusõnastik IV. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 1997. 103 lk
Hans Jürman, Raamatukoguhoidja sõnaraamat. [Eesti Rahvusraamatukogu.] Tallinn, 1996. 368 lk
Liisa Löfman, Jaakko Lehtonen, Ants Pihlak, Soome-eesti-inglise koosolekusõnavara. [Rööppealkiri sm, ingl keeles.] Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1991. 125 lk
Viiekeelne Euroopa Liidu sõnastik. Eesti-inglise-prantsuse-saksa-soome. [Soome sõnaraamatu tõlge.] Tõlkinud ja toimetanud Küllike Maurer, Raivo Rammus, Hille Saluäär. Eesti Õigustõlke Keskus. Tallinn, 1998. 210 lk
Euroopa Liidu sõnaraamat. Inglise-eesti-inglise. Koostaja Andres Aule, konsultandid Küllike Maurer ja Hille Saluäär. Interlex. Tallinn, 1999. 162 lk
Euroopa Liidu sõnaraamat. Saksa-prantsuse-soome-eesti-saksa-prantsuse-soome. Koostajad Margus Enno, Indrek Koff, Kaido Floren, konsultant Andres Aule. Interlex. Tallinn, 1999. 298 lk
Eesti-inglise-soome-vene pagulassõnastik. [Rööppealkiri ingl, sm, vn keeles.] Eesti Vabariigi Siseministeerium, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Tõlkinud Maris Urb, Kristina Mauer, Irina Gurvitš. Tallinn, 1998. 61 lk
Eva Gottberg, Peeter Kask, Rein Kull, Vesa A. Lappalainen, Enn Markvart, Heikki E. S. Mattila, Jukka Peltonen, Meelis Roosimägi, Aime Vettik. Suomalais-virolainen lakikielen sanakirja. Soome-eesti õigussõnaraamat. Lakimiesliiton Kustannus (Helsinki), Õigusteabe AS Juura (Tallinn). 1993. 164 lk
Inglise-eesti juriidiline sõnastik. Koost. John Grant ja Liina Soobik. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 1993. 136 lk
Helle Vissak, Eesti-vene, vene-eesti juriidiline sõnastik. Tartu Ülikool, Juristide Täienduskeskus, 1996. 166 lk
Heikki Leesment, Liina Soobik, Hannes Veinla, Ameerika õigusterminoloogia valiksõnastik. Tartu Ülikool, Juristide Täienduskeskus, 1997. 67 lk
Helle Vissak, Jüri Vissak, Eesti-vene, vene-eesti töösuhete sõnastik. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 1998. 222 lk
Helgi Andresson, Virve Tamm, Saksa-eesti õigussõnaraamat. Rechtswörterbuch Deutsch-Estnisch. Tartu, 1998. 315 lk
Mitmekeelne õigussõnaraamat. Eesti-inglise-saksa-soome-vene. Justiitsministeeriumi väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 1998. 840 lk
Maie Süda, Uno Ilm, Väike eesti-vene ja vene-eesti politseisõnastik. Эстонско-русский и русско-эстонский полицейский словарь. Kirjastuse AS Pangloss. Tallinn, 1994. 69 lk
Eda Oja, Politseiniku eesti-inglise vestmik. Tallinna Politseikool, 1994
Inglise-eesti kinnisvarasõnastik. Tõlge inglise keelest Vahur Raid. Keelefirma TEA. Tallinn, 1996. 104 lk
Helle Vissak, Jüri Vissak, Eesti-vene, vene-eesti kinnisvarasõnastik. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 1998. 142 lk
Suomi. Paikallisen itsehallinnon sanasto. Eesti. Kohaliku omavalitsuse sõnastik. Русский. Словарь местного самоуправления. Tekijät / Koostanud / Составители Reijo J. Sulkava, Tiiu Erelt, Mall Maasik, Pertti Ruuska, Aimo Ryynänen, Pentti Siitonen, Maia Väkram. Tampere, 1996. 276 lk
Kartograafia sõnavara I. — Eesti Kaardikoja Teataja nr 2, 1995, lk 14-37. Tartu, jaanuar 1996
Tiiu Erelt, Viivi Maanso, Osvald Nilson, Helle Rikberg, Inge Unt, Eesti-vene ja vene-eesti haridussõnastik. Haridusministeerium. Tallinn, 1996. 82 lk
Inglise-eesti-inglise andragoogika sõnaraamat. Kirjastus Külim. Tallinn, 1995. 94 lk
Alo Jüriloo, Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat. — Akadeemia 1994, nr 8, lk 1757-1790; nr 9, lk 2021-2046
Linda Petti, Perenaise leksikon. Kirjastus Valgus. Tallinn, 1993. 198 lk
Siinne 1991.-99. aastal ilmunud oskussõnastike nimestik ei ole kindlasti mitte ammendav. Väikesõnastike autorid ja väljaandjad jätavad oma töö ilmumise fakti sageli ainult enda teada, kuigi sõnastikku võiks tarvis minna teistelgi kui ainult ühe õppetooli või asutuse rahval. Eriti vajaksid kõiki sõnastikke eesti keele instituudi keelenõuandjad, et oleks, mille järgi nõu anda. Pole ju mõtet iga kord jalgratast leiutada.
Oskussõnastikke on nimestikus praegu 153. Üheksakümnendate aastate esimesel poolel ilmunud sõnastikke olen käsitlenud ajakirjas Keel ja Kirjandus läbi kuue numbri ilmunud artiklis "Eesti oskussõnastikud 1991-1995" (1997, nr 5, 6, 9-12). Tuli tõdeda, et selle ajavahemiku sõnastikud on ebaühtlase kvaliteediga: osa arendab eesti oskussõnavara edasi, osa registreerib olemasolevat (koos kõigi puudustega), osa kisub tagasi. Paraku leidub sõnastikutreialeid, kel pole aimugi ei sellest, et enne neidki on midagi tehtud, ega sellest, kuidas sõnastikku teha. Ka üheksakümnendate teise poole sõnastike kvaliteedi kohta võib öelda üldiselt sama, kuid täiesti äpardunud kurioosumeid nende hulgas siiski enam pole. Kehvi sõnastikke aga küll. Küllap oleks kasulik, kui hindaksin kõik sõnastikud näiteks viiepallisüsteemis ära. Mõttes võib seda isegi teha, kuid trükis väljakuulutamiseks arvan senise analüüsi veel piisamatu olevat.
Suuremate sõnastikukirjastajate kohta võib kokkuvõtlikult öelda järgmist. Eesti Entsüklopeediakirjastuse oskussõnastikud on eeskujulikul tasemel kindlad allikad (paari nõrgema erandiga). Eriti hinnatav on orienteerumine originaalsõnastike väljaandmisele, sest ainult Eesti teaduse või tegevusalade nüüdistasemest lähtuva mõistevara terminoloogiline läbitöötamine annab ka nüüdistasemel terminivara.
TEA kirjastus annab välja põhiliselt ingliskeelsetele originaalidele toetuvaid või päris tõlkelisi sõnastikke. Mitmed originaalid on kehvapoolsed või aegunud. Suur keelepoliitiline viga oli Larousse'i pooltõlke väljaandmine, kuid Eesti ingliselembene avalikkus oskas seda "edusammu" peagu ainult kiita. Ma hindan kõrgelt eriteadlaste tööd märksõnade eesti keelde panekul ja toimetajate suurt vaeva, seletuste tõlkimata jätmine on kirjastuse lubamatu eksimus Eesti keelepoliitika vastu. Ei meenu, et Vene ajal keegi nii avalikult kakskeelsust eeldanuks. Enam kui kummaline on ka Ameerika kinnisvarafirma inglise-hispaania sõnastiku tõlke avaldamine. (Saame viited USA föderaal- ja osariigiseadustele ning võrdluse Hispaania seadustega, osutusi USA ministeeriumide, ametite, valitsuste tegevusele jms — mida teha sellega ja mõistete Ameerika sisuga meie kinnisvaraäris?) Pean sedagi meie elu kiiramerikaniseerimist kirjastuspoliitiliseks veaks.
TEA sõnastikke kasutades tuleb teadlik olla sellestki, et keelefirma rakendab vastete kuhjamise tehnikat, s.o tihtipeale vastendab ühe keele termini teise keele mitme ligilähedase vastega, mille hulgas võib olla ka õige (resp. õiged). Ärgu mõistetagu mind valesti — ma ei ole terminisünonüümia vastu (kes tunneb eesti oskuskeeleõpetust, see teab ka terminisünonüümia lubatavuse piire). Olen TEA kuhjamistehnikat ja sõnastiku kasutaja raskusi selgitanud oma ülevaateartiklis, kuid Vahur Raidi vastuartikkel (Keel ja Kirjandus 1998, nr 5) näitab, et selgitusi tuleb jätkata nii terminoloogidel kui ka tõlkesõnastike spetsialistidel.
Muud kirjastused aktiivset joont ei hoia. Väljaantu kvaliteet oleneb töödest, mida autorid kirjastamiseks on loovutanud. Valgus ja Olion oskussõnastikke peagu ei kirjasta, kuigi oskust oleks, Koolibri ja Avita on midagi koolile poetanud. Küllap varsti tuleb rohkem oskussõnastikke ka Festardilt, kuhu osa TEA sõnastikutegijaid üle läks. Ebaühtlane on Tartu ülikoolis valminud ja välja antud oskussõnastike tase, mitu neist oleks vajanud keelelist töötlust. Tallinna tehnikaülikooli ning üldse tehnika ja ehituse oskussõnastike puhul on sidemed keelespetsialistidega tuntavamad.
Nimestiku koostanud Tiiu Erelt
Võrgus publitseerimise lihtsus venitab sealse kvaliteediskaala pabersõnastike omast veelgi laiemaks: on autoriteetseid, aastatepikkuse töö tulemusena valminud terminibaase, on paberväljaannete elektronversioone, kuid on ka väiksema põhjalikkusega tehtud töid.
Ülaltoodud võrguoskussõnastike loend asub aadressil http://ee.www.ee/oskus ja teda täiendatakse uute andmete saamisel. Kuna paberkandja vananeb kiiresti, siis on võrguversioon kindlasti värskem ja eelistada tuleks seda.
Sõnastikud on autorite perekonnanimede tähestikjärjestuses. Viitele järgnev kuupäev on viimase muutmise kuupäev (kus see on oluline tundunud).
Nimestiku koostanud Arvi Tavast