lt-liitelised määrsõnad

Sirje Mäearu

Kõige sagedasem määrsõnaliide tänapäeva eesti keeles on -lt. See muudab omadussõna ja kesksõna määrsõnaks, lisamata mingeid muid tähendusi peale määrsõna üldtähenduse.

Mitme määruseliigi (nt aja-, viisi-, hulga-, kohamääruse) vormistamisel asendatakse pahatihti nende tavapärane kuju lt-liitelise määrsõnaga, nt koheselt pro kohe; eelnevalt pro enne; järgnevalt pro pärast; umbkaudselt pro umbkaudu; vastupidiselt pro vastupidi; järkjärguliselt pro järk-järgult; sünnitusjärgselt pro sünnituse järel; lepingujärgselt pro lepingu järgi; ennetähtaegselt pro enne tähtaega; veelkordselt pro veel kord; esmakordselt pro esimest korda; lühiajaliselt pro lühikest aega; igakülgselt, kõigekülgselt pro igati, kõigiti; omakäeliselt pro oma käega. Sellised tuletised on tarbetud ja mõjuvad eriti paberlikuna.

Alljärgnev valik sisaldab liht- ja liitmäärsõnu, mis enamasti on saadud ne-, line-, lik- ja tu-liiteliste omadussõnade ning oleviku ja mineviku partitsiipide (v-, tud-kesksõnad) tüvede transponeerimisel lt-adverbiks. Tuletustüvede hulgas on peale omatüveliste ka võõrtüvelisi (nt maksimaalne, klimaatiline).

Osa seesuguseid tuletisi ei tarvitse aga lähtuda vahetult omadussõnast või kesksõnast. Niisugused tuletised võidakse tõenäoliselt moodustada ka mõnest eelnevast lekseemsest lülist, omadussõna või kesksõna aluseks olevast tüvest alustades. Näiteks eelarveliselt puhul lisatakse alustüvele eelarve omadussõnaliide ja sellele omakorda määrsõnaliide: eelarve + lise + lt. Tõenäoliselt kasutatakse selliseid liitejadasid sageli liitsufiksitena: eelarve + liselt.

Moodustusaluse järgi saab lt-määrsõnad jagada kolme rühma lihtsõnast, liitsõnast ja sõnaühendist lähtuvateks tuletisteks.

1. Lihtsõnast lähtuvad määrsõnad

Nende seas on hulk nn ületuletatud sõnu, mis on saadud määrsõnast tuletatud omadussõnale veel määrsõnasufiksit liites. Määrsõnatüvele liitudes on omadussõnaliitel üksnes sõnaliiki muutev funktsioon. Samasugust funktsiooni täidab ka -lt. Kuna tuletismäärsõna sõnaliik ja tähendus jäävad samaks (sõna on vaid liitejada võrra pikem), siis tuleks keeletarvituses eelistada tuletusalust määrsõna.

Kõnesolevate tuletiste tuletusaluseks on juuradverbid, tuletatud adverbidest on tuletusaluseks kõige sagedamini ti-liitelised: koheselt < kohene < kohe; edasiselt < edasine < edasi; ainitiselt < ainitine < ainiti; järjestikuselt < järjestikune < järjestikku.

Verbilähtesel tu-karitiivil põhineva lt-määrsõna asemel tuleks pruukida lühemat mata-vormi, nt kahtlematult (< kahtlematu) asemel kahtlemata.

Suure hulga nimisõnalisel alusel põhinevate omadussõnaliste lt-määrsõnade asemel tuleks tarvitada olenevalt süntaktilisest ümbrusest kas tuletusaluse nimisõna käändevormi või kaassõnatarindit, nt koguseliselt piiratud kaubadkogusega, koguselt piiratud kaubad; katseliseltkatsega, katse teel, katse korras tõestatud; stiililiseltstiili poolest, stiililt ebaühtlane teos. Kaassõnatarind võib küll olla pikem, kuid aitab mitmekesistada muidu nii üksluist väljendust ja sageli tähendust täpsemalt edasi anda.

v-kesksõnast lähtuvad lt-määrsõnad on näiteks eelnevalt, järgnevalt, jooksvalt, jätkuvalt, sõltuvalt, täiendavalt, vastavalt.

2. Liitsõnast lähtuvad määrsõnad

Siingi on rühm nn ületuletatud sõnu, näiteks ligikaudselt (< ligikaudne < ligikaudu); umbkaudselt (< umbkaudne < umbkaudu); vastupidiselt (< vastupidine < vastupidi); ülearuselt (< ülearune < ülearu); enneaegselt (< enneaegne < enneaegu). Mõnede lt-sõnade tuletusaluseks on line-omadussõnad, mis on moodustatud tüvekordusel põhinevatest paarissõnadest (üks sõna nimetavas ja teine alaltütlevas käändes), nt järkjärguliselt (< järkjärguline < järk-järgult); sõnasõnaliselt (< sõnasõnaline < sõna-sõnalt).

3. Sõnaühendist lähtuvad määrsõnad

Sõnaühendiline tuletusalus väärib eri tähelepanu. Sellel põhjal rajaneb suur hulk ne- ja line-liitelisi ning üksikuid muuliitelisi omadussõnu. Moodustuselt on niisugused omadussõnad ühtaegu nii liitsõnad kui ka tuletised. Seda laadi hübriidmoodustised on näiteks sellised ühendtüvelised omadussõnad, kus sufiksi ees on liitunud nimisõnatüvi abisõnatüvega (sõjaeelne < sõja eel). Õieti on seda tüüpi adjektiividest saadud lt-määrsõnad korrelatsioonis määrsõnaliste ühenditega, mida võibki pidada nende lähtealuseks: aastaringselt < aasta ringi; ennetähtaegselt < enne tähtaega; rahareformijärgselt < rahareformi järel; põhikirjajärgselt < põhikirja järgi; ülemaaliselt < üle maa; üleriigiliselt, üleriiklikult < üle riigi.

Osa selliste liittüveliste määrsõnade järelosiseid näib kaassõnastuvat, nt kasutatakse sageli tuletisi eelselt ja järgselt traditsiooniliste tagasõnade eel ja järel või järgi asemel, nt sõja eelselt, haiguse järgselt, hoiulepingu järgselt pro sõja eel, haiguse järel, hoiulepingu järgi. Sama tendentsi näitavad siseselt ja aegselt.

lt-tuletised on pigem süntaktilised kui leksikaalsed üksused, seetõttu oleneb nende kasutamine süntaktilisest ümbrusest. Mõne lt-määrsõna puhul on tähtis teada, kas ta laiendab lauses verbi või mitte, näiteks Pank kontrollib igapäevaseltiga päev kogumiskonto jääki. Vrd On igapäevaselt riides.

Päris mitme selle valiku lt-adverbi tuletusaluseks on määruslikest sõnaühenditest saadud ne- ja line-adjektiivid, nt esmakordselt (< esmakordne < esimest korda); teistkordselt (< teist korda); kahekordselt (< kaks korda); mitmekordselt (< mitu korda, mitmel korral, mitmekorra); paljukordselt (< palju kordi); igakordselt (< iga kord); veelkordselt (< veel kord); igakuiselt (< iga kuu); iga-aastaselt (< igal aastal, iga aasta); samaaegselt (< samal ajal); üheaegselt (< ühel ajal); õigeaegselt (< õigel ajal, õigeks ajaks); tähtaegselt (< tähtajal, tähtajaks); lühiajaliselt (< lühikest aega, lühikeseks ajaks); pikaajaliselt (< pikka aega, pikaks ajaks); kindlasõnaliselt (< kindla sõnaga); omakäeliselt (< oma käega); valjuhäälselt (< valjul häälel, valju häälega). Neid samu sõnaühendeid tulekski lt-tuletistele eelistada.

lt-määrsõnade aluseks olevad tu-karitiivid on moodustatud ma-tegevusnime ilmaütleva käände põhjal: ettekavatsematult (< ettekavatsematu < ette kavatsemata), aegaviitmatult (< aega viitmata).

Keeleliselt parema (ja lihtsama) väljendusvõimalusena sobib paljude siin esitatud liittüveliste lt-adverbide asemel sedasama sisu edasi andma adjektiivi aluseks olev sõnaühend või liitsõna, tu-karitiivide puhul mata-vorm.

lt-määrsõnad on artiklis esitatud tähestikjärjestuses, sagedasemad või muul põhjusel tähelepanu äratavad liitsõna järelosised on esitatud eraldi. Märk < näitab tuletuskäiku, nool → näitab paremat keelendit. Kaldkriips märgib alternatiivi.

aastaringselt

aegaviitmatult

-aegselt

Enamasti -aegseltajal, nt Vt ka enneaegselt, ennetähtaegselt, samaaegselt, tähtaegselt, õigeaegselt, üheaegselt.

ainitiselt

ajaliselt

Vt ka hooajaliselt, lühemaajaliselt, lühiajaliselt, pikaajaliselt, pikemaajaliselt.

-alaselt

algselt

Vt ka esialgselt.

analoogiliselt, analoogselt

arvuliselt

arvuliselt on neis lauseis liigne. Vrd rohkearvuliselt.

diagonaalselt

diametraalselt

edasiselt

eelarveliselt

eelnevalt

eelselt

Ajamääruse puhul eelseltmille eel, enne mida, nt Viisimääruse puhul jääb: Äikese-eelselt lämbe ilm.

enneaegselt

ennetähtaegselt

eraviisiliselt

esialgselt

esmakordselt

esmaselt

etapiliselt, etapiviisiliselt

ettekavatsematult

hetkeliselt

hooajaliselt

hootiselt

-häälselt

iga-aastaselt

igakordselt

igakuiselt

igakülgselt

igapäevaselt

Vrd On igapäevaselt riides 'argiriides'.

jooksvalt

PABERL 'pidevalt, jooksvas töös või tegevuses'.

järgnevalt

'(järjekorras) edasi': Järgnevalt õpime ära polkasammu. Vrd alljärgnevalt, nt Intervjuu kulges alljärgnevalt.

järgselt

Järgselt vormistab aja- ja viisimäärusi.

Vrd õigusjärgselt. Õigusjärgne tähendab ‘õigusjärglusest tingitud’, nt õigusjärgne maaomanik, ja lt-liiteline määrsõna väljendab ‘õigusjärglusest tingituna’: Õigusjärgselt on maa minu oma, vrd õiguse järgi, õigust mööda. Tartu malev põhjendas hoone hõivamist sellega, et maja kuulub õigusjärgselt neile.

Tuletisel sünnijärgselt on kaks tähendust, mida saab väljendada täpsemalt:

  1. sünnijärgseltsünni järel, pärast sündi tekkinud trauma;
  2. sünnijärgseltsünni järgi, sünni poolest, sünnilt Eesti kodanik.

järjestikuselt

järkjärguliselt

jätkuvalt

kahekordselt

Vrd Olgu täna öösel kahekordselt valvas.

kahepoolselt

kahetiselt

kahtlematult

katseliselt

kaudselt

Vrd Tunnen teda kaudselt. Otseselt ja kaudselt süüdi. Pealiskaudselt. Vt ka ligikaudselt, umbkaudselt.

kihitiselt

kindlasõnaliselt

klimaatiliselt

koguseliselt

koheselt

kolmepoolselt

-kordselt

Samuti näiteks kümnekordselt, paarikümnekordselt, sajakordselt jne.

kõigekülgselt

-käeliselt

ligikaudselt

liigselt

Vt ka üleliigselt.

lühemaajaliselt

lühiajaliselt

maksimaalselt

maksuliselt

massiliselt

Hrl parem rohkel arvul, hulganisti, hulgi.

minimaalselt

mitmekordselt

mitmepoolselt

momentaanselt, momentselt

mõlemapoolselt

omapoolselt

orienteeruvalt

osaliselt

Osaliselt kasutamise kõrval ei tohiks ära unustada ka osalt-võimalust:

paljukordselt

perioodiliselt

-pidiselt

Vt ka vastupidiselt.

pikaajaliselt

pikatoimeliselt

pikemaajaliselt

praktiliselt

Vrd Teoreetiliselt hea, praktiliselt kasutuskõlbmatu ‘(praktikas)’. Väga praktiliselt ehitatud elamu ‘(otstarbekalt)’.

protsentuaalselt

-päevaselt

Ajamääruse puhul tuleks asendada sobivamaga, nt

Vrd viisimääruslikud pühapäevaselt tühi linn; argipäevaselt madalad teemad; ammused, kuid tänapäevaselt mõjuvad mõtted.

rahaliselt

riigieelarveliselt

rohkearvuliselt

sajaprotsendiliselt

samaaegselt

samalaadselt

samaviisiliselt

sarnaselt

seeriaviisiliselt

selgesõnaliselt

siseriiklikult

siseselt

Siseselt saab enamasti asendada sees- või sisesi-tarindiga:

sisuliselt

Aga: Kui asja sisuliselt võtta, siis .. ‘(sisu seisukohalt)’.

stiililiselt

sunniviisiliselt

suurtäheliselt

sõltumatult

Aga: Ta on lapsest saadik harjunud sõltumatult elama ‘iseseisvalt’..

sõltuvalt

sõnasõnaliselt

süstemaatiliselt

tasuliselt

teistkordselt

tähtaegselt

Vrd tähtajaliselt: Tähtajaliselt saab hoiustada nii Eesti kroone kui ka välisvaluutat. Vt ka ennetähtaegselt.

tähttäheliselt

täiendavalt

Vrd Uus teos mõjub eelnenuid täiendavalt ‘(eelnenute täiendusena)’.

tükiviisiliselt

umbkaudselt

vastastikuselt

vastavalt

Vrd

vastupidiselt

veelkordselt

viigiliselt

-viisiliselt

Vt eraviisiliselt, etapiviisiliselt, samaviisiliselt, seeriaviisiliselt, sunniviisiliselt, tükiviisiliselt.

vormiliselt

Vrd Allub vormiliselt osakonnajuhatajale, aga tegelikult direktorile.

võimalikult

Vrd Katsu võimalikult ruttu tulla ‘(nii ruttu kui võimalik)’.

väliselt

Väliselt-liitsõnade kõrval ei tohiks ära unustada väljaspool-tarindit:

Vrd Väliselt on kõik korras.

õigeaegselt

ööpäevaringselt

üheaegselt

ühekordselt

ühepoolselt

Mõnikord ülearune:

ülearuselt

üle-eestiliselt

üleliigselt

ülemaailmselt

ülemaaliselt

ülemääraselt

üleriigiliselt, üleriiklikult

Kasutatud kirjandus

Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1999.

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1995; II. Süntaks. Lisa: kiri. Tallinn, 1993.

M. Erelt, T. Erelt, K. Ross, Eesti keele käsiraamat. Tallinn, 1997.

K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja, A. Admann, Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1974.

S. Vare, Omadussõnaliited tänapäeva eesti kirjakeeles. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1984.

A. Villup, Adverb eesti keeles. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse kateeder, 1969.