Mati Erelt
Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis tema põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Härra Vilosiusega oleme juba vanad tuttavad. Narva linn on asustatud põhiliselt venelastega. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal.
Õigekeelsusprobleemid tekivad põhiliselt nende lisanditarindite puhul, mille üheks komponendiks on nimi või muu nimetaoline osa — pealkiri, tsitaat, täht, sümbol, number vm.
1. Inimese või muu olendi nime ning kohanime laiendav eeslisand, näiteks vana sõber fraasis vana sõber Volli või ülikoolilinn fraasis ülikoolilinn Tartu, käitub nagu omadussõnaline täiend. Nimi fraasi peasõnana saab käände ja arvu tunnuse vastavalt fraasi funktsioonile lauses ja lisand harilikult ühildub nimega, näiteks Kohtasin vana sõpra Vollit. Kinkisin vanale sõbrale Vollile raamatu. Elan ülikoolilinnas Tartus. Kunagi ei jää niisuguses fraasis muutumatuks nimi. Nii ei ole õige öelda tehase peainseneri J. Õun juhtimisel tehtud töö, vaid ainult tehase peainseneri J. Õuna juhtimisel tehtud töö.
Erandlikult võib aga jääda muutumatuks, st nimega mitte ühilduda tema üldnimeline lisand. Oma põhjaga ei ühildu niisugune lisand siis, kui ta on ainsuses, ilma täiendita ning pole sisuliselt esile tõstetud, nt Peainsener J. Õuna juhtimisel tehtud töö sai valmis täpselt õigeks ajaks. Paku härra Tammele istet. Professor Kasele esitati palju küsimusi. Pidasin nõu tegevdirektor Siiliga. Laenasin tädi Tiiult raamatu. Tempel oli pühendatud jumal Apollole. Viisime tiigripoeg Doni loomaaeda. Uuritakse planeet Marssi.
Kui lisandil pole vähemalt üht neist kolmest omadusest, siis ta ühildub oma põhjaga. Nii ühildub lisand siis, kui ta on:
2. Muude nimede või nimetaoliste väljendite puhul on lisanditarindi põhimalliks samuti üldnimeline lisand + nimi resp nimetaoline väljend, kuid erinevalt eelmisest tüübist muutub siin käändes ja arvus ainult üks tarindi komponent. Tavaliselt on selleks üldnimeline lisand, kuid mõnel juhul võib selleks olla ka põhi.
Enamiku nimede puhul (näiteks kaupade, sõidukite, ürituste jne nimed), samuti pealkirjade ja tsitaatide puhul käändub vaid selle ees paiknev üldnimeline lisand, samal ajal kui põhi jääb muutumatuks, nt likööri Vana Tallinn (mitte: liköör Vana Tallinna), sõiduautost Ford (mitte: sõiduauto Fordist), rallile Valged Ööd (mitte: ralli Valgetele Öödele), ajakirja Keel ja Kirjandus toimetus (mitte: ajakiri Keele ja Kirjanduse toimetus), romaani "Tõde ja õigus" autor (mitte: romaan "Tõe ja õiguse" autor), verbil olema (mitte: verb olema'l), liitel-lik (mitte: liide lik-ul).
Kui põhjaks on kas asutuse, ettevõtte, organisatsiooni nimi või siis täht, täheühend või number, muudetakse harilikult samuti üldnimelist laiendit. Kuid kui sellist põhja laiendav lisand on ilma täienditeta või suurtähtlühend ning kui põhja kuju võimaldab käänamist, võib muuta lisandi asemel põhja, nt Istusin kohvikus Gnoom = kohvik Gnoomis, kinost Kosmos = kino Kosmosest, RASil Eesti Lennuliinid = RAS Eesti Lennuliinidel, ASi Kalev juhatus = AS Kalevi juhatus, punktist O = punkt O-st, sirgele AB = sirge AB-le, lk-lt 28 = lk 28-lt, §-is 17 = § 17-s.
Ettevõttenimede puhul eelistatakse lisandi muutmist siis, kui tahetakse näidata nime algkuju, nt ASis Tallinna Vesi on selgem kui AS Tallinna Vees. Suurtähtlühendi käänamisel võib soovi korral kasutada ka sidekriipsu, nt RAS-i Tondi Elektroonika = RASi Tondi Elektroonika.
Enamiku punkti 2 nimetüüpide puhul on paralleelselt võimalik kasutada hoopis omastavalise nimelisandiga malli, nt ettevõttenimedes: Olioni kirjastus, Kännu Kuke restoran, Vanemuise teater; kaubanimedes: Kuldse Sügise kompvekid, Vana Tallinna liköör; autasunimedes: Riigivapi teenetemärk, Valgeristi orden; üritusenimedes: Viie Veski kross, Valgete Ööde ralli; pealkirjades: "Sõnarise" antoloogia, "Väikese luuleraamatu" sari.
Sageli eksitakse selle reegli vastu, et omastavas käändes nime ei saa kasutada järellisandina ja nimetavas käändes nime eeslisandina. Omastavas käändes nime hakati reeglivastaselt järellisandina kasutama nõukogudeaegses kaubanduskeeles, kuid sellist kasutust kohtab toote- ja ettevõttenimedes praegugi, näiteks restoran Kännu Kuke, hotell Kuninga, kompvekid Peetrikese jne.
Eriti palju kasutatakse aga praegu inglise ja soome keele eeskujul nimesid nimetavas käändes eeslisandina, näiteks Leks kindlustus, Balti Paber AS, Prior kinnisvarabüroo, Olympus kaamera, Star printer, Grundig teler, Rolex kell, Guiness õlu. Õige oleks Leksi kindlustus, Balti Paberi AS, Priori kinnisvarabüroo, Olympuse kaamera, Stari printer, Grundigi teler, Rolexi kell, Guinessi õlu.
Nimetaval on omastava ees muidugi see eelis, et ta annab edasi nime algkuju. Seetõttu tunduvadki ehk omanimedest loomulikumana nimetavas käändes just võõrnimed. Kuid nime algkuju on alati võimalik näidata ka apostroofi abil, nt Velsicol'i Eesti AS, Coats'i Eesti AS. Kui just ilmtingimata tahetakse kasutada nimetavalist malli, siis eesti keele reegleid rikkumata on seda mõnel juhul võimalik teha nime liigisõnaga kokku vormistades (kirjas sidekriipsuga või ilma), nt Star-printer, Olympus-kaamera, Vaalgalerii. Niisugune mall on eesti keeles olemas, nimelt laiendamata tsitaatsõnade ja tähtsümbolite puhul, nt klahv R või R-klahv, telg x või x-telg, täht x või x-täht, verb olema või olema-verb, liide -lik või lik-liide. Kuivõrd see on üsna erandlik mall, ei tahaks seda nimede puhul siiski eriti propageerida.
Niisiis võib öelda: Ostsin endale Stari printeri (kõige parem!) või Star'i printeri (apostroof pole siin just väga vajalik, aga võimalik küll) või printeri Star (pisut kantseliitlik) või Star-printeri (käib kah, aga parem, kui ei kasutaks); Käisin eile Vaala galeriis ~ galeriis Vaal = galerii Vaalas (sest ettevõttenimede puhul võib käänata ka nimekomponenti) ~ Vaalgaleriis.