Maire Raadik
Emakeele Seltsi keeletoimkond andis 1998. a kaupade nimetamise soovituse, mis on kirjutatud toidukaupade põhjal, rakendatav aga kõigi toodete puhul. Kaupade nimetamise põhimõtete üldise korrastamise kõrval kätkeb soovitus endas ka päris olulist reeglimuudatust.
Seni on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites (nt Pühalepa tanu, Saaremaa dolomiit jt). Erandlikult on kohanimi kirjutatud väikese algustähega siis, kui teda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (nagu ugri keeled, katoliku kirik). Praktikas on see tähendanud kuut rühma nimetusi (sh toodete liiginimetused), kus kohanime omastavat käänet ei ole peetud nimeks ega kirjutatud ka suure algustähega. Just seepärast oleme siiani kirjutanud eesti juust, tallinna kilud jts väikese algustähega, kuigi Eesti ja Tallinn on õieti nimed, mis eeldaksid suurt algustähte.
Suurtäht on - muu hulgas kaupadegi puhul - tavapäraselt viidanud valmistamis- või asukohale (Eesti juust kui Eestis tehtud juust), väiketäht liigile või tüübile (eesti juust kui juustusort). Ühelt poolt on see võimaldanud küll vahetegemist (aga ainult kirjas), teisalt pannud õigekirjaoskuse sõltuma keelevälistest teadmistest. Ja veel - erandlik kohanime väikese algustähega kirjutamine on saanud palju suurema ulatuse, kui tal ühegi reegli järgi olema peaks. Juba küsitakse, kuidas kirjutada Saksa auto, Vene majandus jts. Eesti keele instituudi keelenõutelefonil kuuleb ülepäeviti järgmist dialoogi: Kuidas kirjutada Eesti kroon? - Suure tähega. - Aga miks, kui eesti juust on väikesega? Nüüd on keelenõustajad juba mõnda aega soovitanud kirjutada ka Eesti juust, Tallinna kilud jts.
Seega, keeletoimkond soovitab nii toidukaupade kui ka laiemalt kõigi toodete puhul rakendada üldreeglit, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites. Ühtlasi peab keeletoimkond võimalikuks loobuda kohanime kirjutamisest väikese algustähega ka nähtuste, viiside, meetodite liiginimetustes ning haiguste, ravimite, keemiliste ühendite ja värvuste liiginimetustes. Seega võib kohanime kirjutada suure algustähega ka sellistes ühendites nagu Türgi diivan, Soome kelk, Hiina köök, Rootsi laud, Siberi katk, Berliini roheline jm. Muide, ka 1997. a ilmunud "Eesti keele käsiraamat" möönab kohanime kirjutamist suure algustähega osa kaupade nimetustes (näited Camembert'i juust, Gruyère'i juust, Gorgonzola juust, Bel Piemonte juust). Kohanimi säilitab suure algustähe ka sel juhul, kui liigisõna (kui niigi teada olev) on ära jäetud: ostab Bried ja Stiltonit (Brie ja Stiltoni juustu). Pangem tähele: keeletoimkonna otsus ei puuduta otseselt taime- ega loomanimetusi. Jätame selle botaanikute ja zooloogide otsustada, aga üldkeeles ei saa nende kirjutamist suure algustähega küll veaks pidada. Põhiosas jääb samaks ka rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri (eesti keel, läti rahvas).
Soovitus algab selgitusest, mis on nimi ja mis on nimetus: osal kaupadel on ainult nimetused, nt mahe majonees, paprikavorst, osale on pandud nimed, nt (õlu) Kuus Kannu, (sinep) Eesti Kange. Nime eristab nimetusest suur algustäht.
Nimetus ütleb harilikult midagi ka selle kohta, millest kaup on tehtud (sefiiritort), missugune ta välja näeb (vigurburger) või milleks teda kasutada (röstsai). Sõnad, mis näitavad koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet vms, ei ole nimed ja neid kirjutatakse nagu üldsõnu. Nt tordipulber, millele on maitseks lisatud rummi, on rummitordipulber, mitte tordipulber Rummi. Teine võimalus eristada üht sorti tordipulbrit teistest on panna talle nimi, nt Maiasmoka tordipulber, tordipulber Triinu ~ Triinu tordipulber vm.
Kaubale nime pannes tuleks muu hulgas arvestada, et eestipärane on omastavaline nimetusmall (omastavas käändes nimi paikneb liigisõna ees). Nt pigem Tiigriõlu kui õlu Tiiger (vale: õlu Tiigri), pigem Maamehe sink kui sink Maamees (vale: sink Maamehe). Omastavas käändes nimi, sh isiku- ja kohanimi, ei saa ühelgi juhul paikneda liigisõna järel: mitte kompvek Teekonna, tort Napoleoni, vorst Kubani, vaid Teekonnakompvek, Napoleoni tort, Kubani vorst. Kohanimi võib liigisõna järel paikneda ainult sel juhul, kui ta on kaubanime osa, nt liköör Vana Tallinn ~ Vana Tallinna liköör, vein Põltsamaa Tõmmu jts.
Nagu tavaks saanud, ei tühista uus reeglistik vana kehtivust päevapealt, ja kes soovib, võib kohanimelise täiendiga ühendeis kasutada veel liiki toonitavat väikest algustähte. Kui aga tekib kahtlus, kas kirjutada suur või väike algustäht, võiks küll eelistada pigem suurtähte. Muu hulgas võiks seda soovitust järgida neilgi juhtudel, kui koha- ja rahvuskuuluvuse eristamine üle jõu käib: kui ei tea, kas saksa jurist on tõepoolest saksa jurist, st rahvuselt sakslane (sest väiketäht näitab rahvuskuuluvust), on kindlam kirjutada suure algustähega - Saksa jurist.
(soovitus on kirjutatud toidukaupade põhjal)
Kaupade nimetused kirjutatakse väikese algustähega.
Näiteks leib, sai, müsli, salaami, viiner, feta ~ fetajuust, ricotta (juust), mozzarella (juust), jogurt, õlu, šampanja, pitsa, lasanje, ravioolid, tšilli, araabika (kohv); Haruldasemaid nimetusi kirjapildilt ei mugandata, muust eesti tekstist eristamiseks tuleb need tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas (sööb ricotta't ja mozzarella't).
koostisaine järgi: terasepik, kliisarveke, linnaseleib, piimavorst, krabipulgad, küüslaugukaste, roseepiprakaste, konjakikommid, piparmündinäts;
valmistusviisi järgi: keeduvorst, täissuitsuvorst, suitsujuust;
kuju järgi: vormisai, vigurburgerid, rullsink, miniviiner;
otstarbe järgi: röstsai, grillvorst, õllevorst, teekook, hommikuhelbed, pannkoogimoos, salatikaste jne.
Paljudele kaupadele on pandud nimed. Kaubanimedes kirjutatakse iga sõna (v.a sidesõnad) suurtähega, liigisõna väikesega.
Näiteks Perenaise sai, Talupoja leib, Ärimehe leib, Talu terasepik, Veskimehe teraleib, Täpi täissuitsuvorst, Pandivere juust, Karakumi kommid, Kadri sai, Kirdesai, Moonakasepik, Reheleib, Laadavorst, Kuningavorst, Sõbrasink;
Rännumees (leib), Rukki-Ruudi (leib), Pariisi Kaksikud (saiad), suitsurulaad Korall, juust Atleet, koorekompvekid Kiss-Kiss, teraleib Ants, kakao Meie Mark, rummikompvekid Must Roos, vein Põltsamaa Kuldne, õlu Saku Originaal, õlu Seitse Munka ~ Seitsme Munga õlu, õlu Tõmmu Hiid ~ Tõmmu Hiiu õlu, liköör Vana Tallinn ~ Vana Tallinna liköör, assortiikompvekid Kallile.
Märkus. Kui kauba liik on teada, võib liigisõna ka ära jääda. Näiteks: Ostsin kaks Rännumeest, ühe paki Meie Marki ja pool kilo Atleeti.
Kui emb-kumb, st kas nimi või liigisõna, koosneb kahest või enamast tüvest, on soovitatav kirjutada nimi järgnevast liigisõnast lahku.
Näiteks Vanapoisi sai, Peretütre leib, Rehepapi rukkileib, Viljaveski leib, Simmani peenleib, Tare teraleib, Köstri täissuitsuvorst, Ordu suitsurulaad, Linnamehe sink, Pealinna pelmeenid, Raehärra õlu.
Kui nii nimi kui ka liigisõna koosnevad kumbki ühest tüvest, on soovitatav kirjutada nimi (v.a isiku- ja kohanimed) järgneva liigisõnaga kokku.
Näiteks Mammasai, Linnasai, Laadasai, Kodusai, Pagarisai, Ämmapäts (sai), Pilvesepik, Muulileib, Taluleib, Maaleib, Tööleib, Volbrileib, Tiigrikook, Akadeemikutort, Lastevorst, Doktorivorst, Mürsikuvorst, Perekurk, Lossivein 27, Peoviin, Juubelišokolaad.
Isikunimelise esiosaga kaubanimedes kirjutatakse isikunimi suure algustähega ja liigisõnast lahku, liigisõna on väikese algustähega.
Näiteks Madise leib, Jaani leib, Pauli teraleib, Möldri-Liisa sai, Aleksandri kook, Napoleoni kook, Napoleoni tort, Marta juust, Lembitu poolsuitsuvorst, Hugo munaroog, Tõllu ketšup, Rummu Jüri õlu, Heleni neljaviljahelbed, Johannese nisukliid, Veski-Mati riis, Alma piim, Emma kohupiimakreem.
Kohanimelise esiosaga kaubanimedes kirjutatakse kohanimi, olenemata sellest, kas kohanimi näitab valmistuskohta või liiki, suure algustähega ja liigisõnast lahku, liigisõna aga väikesega.
Näiteks lihatooted: Viru maksavorst, Näpi poolsuitsuvorst, Krakovi poolsuitsuvorst, Järva täissuitsuvorst, Muuga vorst, Sagadi vorst, Adavere sardell, Nõo rulaad, Kunda sink, Parma keedusink, Siberi pelmeenid, Kiievi frikadellid, Taani salaami, Ungari pekk;
kalatooted: Hiiu lest, Tallinna kilud, Atlandi heeringas, Islandi heeringas, Peipsi tint, Tallinna anšoovis, Islandi krevetid;
juustud: Eesti juust, Hollandi leib, Pühajärve juust, Tarvastu juust, Vene juust, Viru juust, Pärnu juust, Tartu juust, Ahja talujuust; Edami juust, Gouda juust, Gruyère'i juust, Brie juust, Emmentali juust, Gorgonzola juust, Camemberti juust, Roqueforti juust, Stiltoni juust, Cheddari juust;
pagaritooted: Toolse leib, Kadrina leib, Pärnu leib, Viru leib, Aruküla peenleib, Järva peenleib, Tallinna peenleib, Riia leib, Borodino leib, Baieri leib, Viini sai;
õlled: Saku õlu, Pärnu õlu, Tartu õlu, Kuressaare õlu, Toolse õlu, Vihula õlu, Palmse õlu;
kohv, tee: Colombia ~ Kolumbia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv, Assami ~ India tee, Darjeelingi tee, Tseiloni tee, Indoneesia tee, Hiina tee, Gruusia tee, Inglise tee;
muud: Itaalia kaste, Tabasco kaste, Worcesteri ~ Worcestershire'i kaste, Bretagne'i pasteet, Provance'i majonees, Vene sinep, Põltsamaa sinep.
Märkus 1. Vanemates tavapärastes ühendites võib nimi säilida oma endisaegsel kujul ja teda ei pea tänapäevastama, nt Krakovi vorst (Krakówi vorst), Pilseni õlu ehk pilsen (Plžeòi õlu), Tseiloni tee (Sri Lanka tee), Havanna sigarid (La Habana sigarid), Böömi klaas (Èechy klaas).
Märkus 2. Kui kauba liik on teada, võib liigisõna ka ära jääda: ostab Stiltonit (Stiltoni juustu), sööb Bried (Brie juustu). Vanemaid nimetusi võib siiski kirjutada muude nimelähteste sõnade eeskujul ka väiketähega ja häälduspäraselt: pilsen (Pilseni õlu), bordoo (Bordeaux' vein), tokai (Tokaj vein), šarlott (Charlotte'i tort).
Märkus 3. Taime- ja loomanimetustes on vastavalt botaanikas ja zooloogias tavaks kirjutada kohanime omastav kääne väikese algustähega: saaremaa robirohi, virgiinia kadakas, amuuri tiiger, india elevant, grööni vaal. Üldkeeles ei ole viga ka Saaremaa robirohi, Virginia kadakas, Amuuri tiiger, India elevant, Grööni vaal.
Postimees 18.10.1998
Õpetajate Leht 23.10.1998