Mati Erelt
Täna käib keskmine eestlane
poes neli korda nädalas.
(Marica Lillemets, ETV "Insider" 25.2.2000)
Poliitikute ja ametnike keeles levib 1980. aastatest alates määrsõna täna kasutamine sõnade tänapäeval, praegu, nüüd asemel. Viimati nimetatud sõnad on peaaegu täiesti kõrvale tõrjutud. Näiteks:
Täna teevad eraoperaatorid üle 50 protsendi sadama tööst, kuid privatiseerimist kui sellist ei ole sadamas veel olnud.
Tänakuuluvad Eesti Autorite Ühingusse kõik tuntumad Eesti heliloojad ja laulusõnade kirjutajad alates Raimond Valgrest ja Veljo Tormisest ning lõpetades Tõnu Trubetskyga.
Sisuline ja huvitav kriitika baseerub kindlal arhitektuuriteoorial, kuid selles valdkonnas pole meil täna tegijaid.
Samasugune tähenduse laienemine on rohkem või vähem aega tagasi toimunud mitmes teiseski keeles, nt inglise keeles on today laiem tähendus 'at this present age or period' sel määral kinnistunud, et see on kitsamaga võrdväärse tähendusena fikseeritud igas seletussõnaraamatus. Soomlased jätkavad esialgu visalt võitlust sellise kasutuse vastu. "Suomen kielen perussanakirja" Suomen kielen perussanakirja. Toinen osa. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 55. Helsinki: Valtion painatuskeskus, 1992. (1994) möönab küll, et sõnal tänään on selline tähendus olemas, kuid soovitab siiski kasutada nykyään, nykyisin, tätä nykyä. Rootslased on juba alla andnud.
Niisugune areng pole midagi üllatavat ajalooliseski plaanis, sest ka sõna tänapäev (vrd soome tänä päivänä) ise on ju tähenduse laienemise tulemus.
Täna tähenduse laienemise taustal on üsna loomulik ka sõna hetkel kasutus laiemale perioodile osutamisel. Näiteks:
Tehnilise Järelevalve Ametist saadud informatsiooni kohaselt puuduvad hetkel konkreetsed eeskirjad, mis reguleeriksid pürotehnika müüki.
"Naljakas on see, et päästeameti spetsialiste ei kaasata uurimistöösse ega eeskirjade väljatöötamisse," arutleb KS, kes hetkel on Tallinna tuletõrje- ja päästeameti juhtimiskeskuse juhataja ning on töötanud demineerijate grupi ülemana.
8. oktoobril 1991. aastal 16 loovisiku poolt asutatud Eesti Autorite Ühingusse kuulub hetkel 523 liiget, millest 5 on muusikakirjastused.
Sõna hetkel sellisele kasutusele on eelnenud muutus praegusel hetkel > hetkel. Täpselt analoogilise muutuse on varem läbi teinud sõna momendil, nt Momendil (< praegusel momendil) on ta töötu. Momendil ma sellega ei tegele.
Ei ole keelekorraldajate võimuses selliseid muutusi ära hoida, küll aga hoiatada, et midagi head see tähendusnihe ei sisalda. Esiteks teeb see sõnad täna ja hetkel kahemõtteliseks, sest vana tähendus jääb ju alles. Teiseks jätab sõnade täna ja hetkel kirjeldatud kasutus vähemalt praegu veel kõnelejale bürokraadi pleki külge. Hoopis parem on ikkagi kasutada vanu häid sõnu praegu, nüüd, tänapäeval jms. Seega näiteks:
Praegu/tänapäeval (mitte: täna/hetkel) teevad eraoperaatorid üle 50 protsendi sadama tööst.
Praegu/nüüd/tänapäeval (mitte: täna/hetkel) kuuluvad Eesti Autorite Ühingusse kõik tuntumad Eesti heliloojad.
Helistasin, kuid ülemus oli parajasti (mitte: hetkel/momendil) koosolekul.