Rahastama

Rahastama-verbi kohta arvatakse harilikult, et see on soome laen. Paraku on soome samakujulise sõna tähendus lausa vastupidine: meie rahastada on 'finantseerida, s.o rahaga varustada, raha anda', soome rahastaa aga tähendab 'makse sisse nõuda', argikeeles üldisemalt 'raha korjata, s.o raha saada'. Seepärast on mul nii soome üliõpilaste kui ka eriteadlastega lävides tulnud kogeda nende hämmeldust meie rahastama-sõnaga kokkupuutumisel ning seletada neile tähenduserinevust.

Rahastama on meie oma tuletis ja usun selle tekkinuvat ehitusprojekteerimise terminoloogiakomisjonis umbes kaheksakümnendate aastate algul finantseerima sünonüümiks. Sellest ajast alates on meie keelekorraldus teda niimoodi soovitanud. Muidugi on ta nii regulaarne tuletis, et võib tekkida taas ja taas. See on sta-liitega verb, tuletatud nimisõnast raha. Samalaadseid tuletisi, kus aluseks olev nimisõna tähistab midagi, millega kedagi varustatakse, on eesti keeles üsna rohkesti varemgi: tarastama, lõhnastama, relvastama, raamistama, toestama, tõkestama, hoonestama, viisistama, abistama, maitsestama jne. Nii on uudistuletiselgi kerge kanda kinnitada. Meie ajakirjandus haaras sõnast kinni 1993. aastal. Pole võimatu, et sellele on kaasa aidanud soome laenuks pidamine. Kuigi finantseerima on soome keeles hoopis rahoittaa, võis ära petta see, et fond on soome keeli rahasto. Mõni pank on meilgi hakanud fondi asemel rahastut kasutama, mida küll teha ei tasuks.

Peale rahastama on temaga võistlema tuletatud veel samatähenduslik rahandama. Seda propageerib professor Uno Mereste (vt tema koostatud majanduse oskussõnastikud 1992 ja 1994). Pooldan siiski kuju rahastama, millest läheb tihti vaja us-tuletist rahastus. Tuletis rahandus on aga blokeeritud teise tähenduse tõttu.

Muide, mõlemad tuletised rahastama ja rahandama leiduvad juba «Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu» 1930. aastal ilmunud II köites, aga J. V. Veski on andnud neile teised tähendused.

Keel ja Kirjandus 1996, nr 3