Nägemus

Vaatasin Eesti Draamateatris Donald Churchilli janti «Meister» (Ann Musta tõlkes). Seal on üks dialoog, kus maalermeister küsib proualt, kelle korterit ta parajasti remondib: «Missugune on teie nägemus WC uksest?» -- «Minu nägemus WC uksest?» -- «Jah, teie nägemus WC uksest.» Ja publik naerab selle koha peal üsna kõvasti ja rõõmsasti. Minu rõõm on aga selles, et veel pole kõik kadunud -- mingisugunegi keele- ja stiilitunne on rahval alles. Kuigi viimastel aastatel on teda harjutatud küll igasuguste nägemustega.

1994. aastal ilmunud «Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu» III köite 4. vihikus on tuletisel nägemus kaks tähendust: «1. tahtmatu nägelik meelelise elavuse ning teravusega kujutlus, visioon; 2. see, kuidas keegi kedagi v. midagi näeb, kogeb v. tõlgendab; seisukoht, arusaam, hinnang».

Esimene tähendus on vana. Rohke keelematerjal osutab, et tegemist pole tavalise nägemispildiga, mida igaüks meist silmad lahti maailma vaadates näeb. Nägemus tuleb erilise selgeltnägemishoo ajal, teda kas tahetakse, oodatakse, isegi kutsutakse mõne vahendiga esile või ta tuleb peale vastu tahtmist. Ta on üleloomulik ja enamasti ilmutuslik: on näha, miks asjalood just nii on, nagu nad on, kus miski või keski asub, mis keegi tegema peab või mis tast tulevikus saab. Vähemalt saab nägemuse kaudu surnutega suhelda ja vaimudega keskustella. Vastumeelse nägemuse ajal tulevad koledad kummitused ja painajad inimest vaevama.

Hoopis uuest küljest hakkas nägemus end näitama 1980. aastail, lahvatades kümnendi lõpus järsku sagedaks sõnaks ja jätkates uuel kümnendil, sest nägemused tekkisid kõigepealt Eesti poliitikutel, seejärel aga ka paljudel lihtsurelikel:

«..tahan mõne sõnaga esitada ka Venemaa eestlaste nägemuse rahvusküsimusest» ?'arusaam või kujutlus' (Aja Pulss 1989).

«Kui jutuks tuli N. Liidu perestroika, ütles Ilias, et Mihhail Gorbatšov on pöördunud kapitalismi teele. Iliase arvamus ühtis Tirana raadio nägemusega, et meeleavaldused N. Liidus annavad märku sellest, et seal valitseb kaos..» 'arvamus, seisukoht' (Noorte Hääl 1990).

Ettekanne kõnekoosolekul 1991 Ajakirjandusmajas «Nägemusi emakeele kaitse süsteemist» ?'käsitlus, arusaam või arvamused'.

«Oma nägemuse haldusreformist ütlesid mitmed liidu esindajad» ?'arvamus, seisukoht või kujutlus' («Päevakaja» diktoritekst Eesti raadios 1991).

«Teema uudsusega Bunin ei löö. Asi on muus. Kirjaniku suveräänses nägemuses, skeptilises muretsemises, esteetilises kontrollis oma aine üle» ?'arusaamine, mõistmine' (Eesti Ekspress 1991).

««Neid lugusid tagantjärele üle kuulates tundub, et nii mõnelgi puhul olnuks minu nägemus vokaalpartii suhtes kogunisti kandvamaks osutunud..,» tõdeb Ivo Linna» ?'arusaam' (Vaatleja 1994).

«Kahe aasta eest selgitas üks noor suurde poliitikasse pürgija.. mulle oma nägemust (kontseptsiooni)» (Eesti Sõnumid 1994).

Nägemust nõutakse tööpakkumises arvutigraafikule: «Pakkumisest huvitatuil palume saata elulookirjeldus, nägemus tulevasest tööst ning kontaktandmed hiljemalt 3. veebruariks..» (Hommikuleht 30. I 1995).

Nägemus on nägemismeelestki üsna sõltumatuks saanud: oma nägemuse ütlesid, tahan mõne sõnaga esitada nägemuse, nägemus vokaalpartii suhtes. Temast on saanud universaalne, kasutajale mugav sõna, kümmekonna senise aseaine. (Panin eespool küsimärke, teadmata, mida autorid on mõelnud.) Pole enam tarvis otsida täpsemat väljendust. Ma näen asja niimoodi, see on minu nägemus -- ja kõik. Las suhtluspartner mõistatada edasi.

Ometi pole see iga kord otstarbekas. Kunstiteadlane Ants Juske on kirjutanud Viiralti albumi ilmumisest ajendatud artikli mõistete kujutlus ja nägemus kohta. Ta peab nägemust kunstiteaduse leksikas asendamatuks sõnaks ja soovitab selgesti eristada sõnu kujutlus (fantaasia) ja nägemus (visioon): «Kujutlus pole midagi muud kui psüühiline tegevus, mis senise kogemuse põhjal loob uusi mõttelisi kujundeid. [---] Mõiste «nägemus» viitab kõige üldisemalt millelegi niisugusele, mis on subjektile väljastpoolt antud. Nägemused on sellised nähtused nagu illusioonid, eideetilised kujundid, unenäod ja hallutsinatsioonid. [---] Nägemused ilmnevad erilistes seisundites (hallutsinogeenide tarvitamisel, taju patoloogias), kuid ka inimestel, kel on arenenud eriline sensitiivsus.» (Sirp ja Vasar 18.11.1983) Näiteks Viiralti 1920. aastate lõpu ja 1930. aastate alguse looming esindab nägemuslikku kunsti, kas või tema tööd «Põrgu» ja «Kabaree». Niisiis on loomingupsühholoogias ja kunstiteaduses nägemus tarvilik just vanas tähenduses ja teda ei saa kuidagi panna kujutluse asemele.

Lõpetuseks. Deverbaal ammutab oma põhisisu verbist. Sõna sisevorm laseb paista, et näge-tüvega on ühinenud ma-infinitiivi tunnusele liituv -us (ma + us > mus). Seesugused mus-tuletised väljendavad üldiselt tegevuse tulemust, nii on ka nägemus 'nägemise tulemus'. Rohkete tähendustega nägema-verbist leiame õigustuse nägemise eri tähendustele. Näha saab eelkõige nägemisaistingute kaudu, aga ka tegelike nägemisaistinguteta: näha viirastusi, kummitusi, ilmutusi, vaime, tonte. Peale selle tähendab eesti nägema veel 'aru saama, mõistma, tõdema' ega puudu ka tähendus '(tulevikus) teada saama, milleski selgust saama'. Niisiis on verbis olemas kõik tarvilik ka nägemuse uue, moeka sisu tarvis. Ei häiri seega mitte selle tähenduse olemasolu, vaid nägemuse esinemine nugisõnana seal, kus mitu muud sõna oleksid täpsemad. Neid sõnu on rohkesti: arusaamine, mõistmine, arusaam, käsitus, arvamus, seisukoht, kujutlus, ettekujutus, vaatenurk, kontseptsioon.

Põhjalikumalt olen nägemuse-sõna käsitlenud ajakirjas Keel ja Kirjandus 1994, nr 11.