Kõrge, kõrgenema, kõrgendama

Eesti sõna kõrge kasutusala on ahtam kui tema vene vastel. Seal, kus vene keeles võib öelda ühtviisi высокий, teeb eesti keel vahet kõrge, pika, suure, tähtsa, üleva ja hea vahel. Tahtlik või tahtmatu matkimine kaalub üles varjunditundliku valiku: suur osa kõrge (ja madala) kasutajaid jäljendab otsesemalt või kaudsemalt vene keelt.

Tavapäraseimas tähenduses mõõdab adjektiiv kõrge millegi püstisuunalist ulatust: kõrge mägi, kõrge müür, kõrge maja, kõrge torn, kõrge aken, kõrge ukselävi. Kõrge näitab ka kõrgel olemist: kõrge lagi, kõrged pilved. Kõrge vesi käib veetaseme kohta, madal vesi vastandub nii kõrgele kui ka sügavale veele. Hein kasvab kõrgeks, «kõrge kuusik kohab mäenõlvakul».

Inimene on eestlase keelepruugis pikk või lühike. Vene keeles öeldakse küll человек высокого роста, aga eesti keeles vastab sellelegi pikk inimene, pikka või ka suurt kasvu inimene. Mehehakatisedki on põlvepikkused, aga põlvekõrgused on hein ja vesi.

Palavik ja temperatuur võivad olla kõrged, nad mõlemad võivad nii tõusta kui ka langeda. Hind võib olla kõrge ehk kallis ja madal ehk odav, ta võib tõusta ja kerkida ning langeda ja alaneda. Palgad, pensionid, maksud, stipendiumid võivad olla nii kõrged kui ka suured, neid võib nii tõsta kui ka suurendada.

Kõrge ehk kalli hinnaga seoses tasub meelde tuletada, et vene sõnal ценный on eesti keeles rohkem vasteid kui hinnaline: kingitus on kallis või väärtuslik või kallihinnaline, mälestus on kallis või väärtuslik.

Arvud ei ole kõrged ega madalad, vaid on suured või väikesed ja nad suurenevad või vähenevad, kasvavad või kahanevad. Koosolekust osavõtt on rohke, arvukas, arvurohke, suure- või rohkearvuline, kui koosolekule on tulnud palju inimesi, ja vastupidi vähene, kui osavõtjaid on vähe.

Saak on suur, mitte kõrge ja ta ei tõuse, vaid suureneb. Rukis ei ole kõrge- ega madalasaagiline, vaid saagikas, saagirikas, saagirohke või vastupidi saagivaene, saagikehv.

Toodang kui 'toodetu hulk' pigem suureneb ja väheneb, kasvab ja kahaneb kui tõuseb ja langeb. Kõrgetoodanguline piimakari võib olla lihtsalt suure või hea piimaanniga kari.

Erinevalt hulkadest võivad kõik tasemed -- elatus-, teenindus-, arengu-, kultuuritase -- olla nii kõrged kui ka madalad ja nii tõusta kui ka langeda. Kui arv, saak ja toodang on ainult suured (mitte kõrged), siis näiteks arvukust, saagikust, tööviljakust ja tootlust kui murrulistes ühikutes mõõdetavaid suurusi võib vaadelda tasemetena ja seega ka kõrgete ja madalate, tõusvate ja langevatena.

Haigestumus ja sündimus haigus- ja sünnijuhtude sagedusena ajaühikus pigem suurenevad kui tõusevad, sest statistiline sagedus on pigem suur kui kõrge. Kõrg- ja madalsagedus on elektrotehnikas.

Töö võib olla suure viljakuse või jõudlusega, üli- või väga tootlik. Töö kvaliteet, s.o tema omaduste kogum on hea või halb, mitte kõrge ega madal, ta ei tõuse ega lange, vaid paraneb või halveneb. Toode, mis kvaliteedinõuetele vastab, on kvaliteetne, mis nõuetele ei vasta, on ebakvaliteetne. See, mida nimetatakse kõrgekvaliteediliseks, on tegelikult kas kvaliteetne, näiteks kvaliteetkaup ja kvaliteetteras, mitte kõrgekvaliteediline kaup, kõrgekvaliteediline teras, või hea kvaliteediga, heakvaliteediline, väga hea. Madalakvaliteediline on samamoodi kas ebakvaliteetne, s.o ei vasta kvaliteedinõuetele, või halva kvaliteediga, halvakvaliteediline, halb.

Kvalifikatsioon on omasõnaga kutseoskus ja kutseoskust täiendatakse, on (kutse)täienduskursused, mitte kvalifikatsiooni tõstmise kursused.

Kõrgendada 'kõrgemaks teha, tõsta' ja madaldada 'madalamaks teha, alandada' saab ikka ainult seda, mis on kõrge või madal, nagu näiteks müür, hääl, tase. Oma õiges tähenduses esineb kõrgendama-sõna õigupoolest harva, sageli on loomulikum öelda kõrgemaks tegema, tõstma vm. Hoopis sagedamini võib kohata eesti keelele võõravõitu ühendeid nagu kõrgendatud meeleolu, kõrgendatud huvid, kõrgendatud kohustused, kõrgendatud nõudlus.

Kui kellelgi on kõrgendatud meeleolu, siis on ta pigem ülevas meeleolus, väga heas või suurepärases tujus. Ideaalid, aated, kutsumus on samuti ülevad, õilsad, mitte ainult kõrged, eesmärk võib olla ka suur.

Ei huvisid ega kohustusi pruugi kõrgendada: kõrgendatud huvi on suur(em) huvi, kõrgendatud kohustused on suure(ma)d või suurendatud kohustused. Kõrgendatud nõudlusega või kõrgnõutavad kaubad on tegelikult eriti või väga nõutavad kaubad. Ohu ulatustki saab kirjeldada teisiti kui kõrgendama varal: suur(em), mitte kõrgendatud oht, eriti või väga ohtlik, mitte kõrgendatud ohtlikkusega tegu.

Enim on kõrgust ja madalust, samuti kõrgenemist ja madaldumist omistatud asjadele, mis eesti pruugis eelkõige suurenevad ja vähenevad, on suured ja väikesed. Uno Mereste on aastaid tagasi võtnud kokku kõrge ja suure vahe: igasugused mahud ja hulgad on suured või väikesed ja muutudes järelikult suurenevad või vähenevad, kõik tasemed on aga kõrged või madalad ja muutudes järelikult tõusevad ja langevad.

Keel ja Kirjandus 1991, nr 6