eerima-verbid keelekorraldussõnaraamatus

Teoksil olev keelekorraldussõnaraamat sisaldab keelekorralduslikke soovitusi ja kajastab ühtlasi keele arengutendentse. Võrreldes 1976. a õigekeelsussõnaraamatuga ilmneb seal mitmeid muutusi ja nihkeid, mis muu hulgas hõlmavad eerima-verbe.

Esiteks, nii mõnigi verb on eesti keelde tulnud ületuletatuna, eesti keele seisukohalt eelneb eeri-liitele liigseid sufikseid. Niisuguseid liiglihast vabastatud tegusõnu on fikseerinud juba ÕS (õigekeelsussõnaraamat), KKSis (keelekorraldussõnaraamatus) see tendents jätkub.

Teiseks, paljusid eeri-liitelisi verbe saab vastava nimisõna olemasolul asendada lühemate ima-verbidega või oma, nt da-, sta-, le-, tse-liiteliste tegusõnadega.

Kolmandaks, eeri-sufiksilised tegusõnad osalevad sõnamoodustuses. Liitsõnas eelistame võõrsufiksilisele teonimele oma teonime, nt investitsioonipank > investeerimispank. Täistüvelise esiosa kõrval võib (sageli eelistatavaltki) pruukida lühitüvelist: reguleerimisseade > reguleerseade. Lühitüvelise täiendosaga liitsõna on sobiv kasutada ka kesksõnaliste ühendite asemel: gaseeritud vesi > gaseervesi.

1. Ületuletus

Võõrtüvelised verbid on mõnikord säilitanud vahenduskeele liitsufiksi, nt -is-eeri-ma või -atsi(oon Ø) + -eerima > -atsi-eeri-ma, vrd sks is-ieren, vn из-иро(ва-ть) (индивидуализировать), mis pole eesti keeles alati õigustatud (tähenduselt nn tühisufiksi olemasolu).

1976. a ÕS on lühemalt fikseerinud näiteks verbid inventeerima (vrd vn инвентаризировать), maksimeerima, minimeerima¹, objektiveerima, subjektiveerima. 1978. a võõrsõnade leksikon esitab rööbikutena feminiseeruma ja femineeruma, nii ÕS 1976 kui ka KKS fikseerivad vaid lühema kuju. Rööpvormidena esitab ÕS aktiveerima 'aktiivsesse olekusse viima, aktiviseerima' (ka keemia, bioloogia terminitena) ja aktiviseerima 'aktiivseks muutma, tegevusse rakendama'. KKS eelistab tähendusi võrdsustades lühemat tegusõna: aktiveerima 'aktiivseks, tegevaks muutma, elavdama, ergutama, tegevusse rakendama; aktiivsesse olekusse viima' ja aktiviseerima 'aktiveerima', lisades neile omasufiksilise ning samasisulise aktiivistama. Sama kehtib u-refleksiivide kohta: aktiviseeruma ja aktiivistuma tähendust seletatakse eelistatud aktiveeruma kaudu. ÕSi absolutiseerima kõrvale toob KKS absoluteerima ja absoluudistama. ÕSis on kõrvu isomeriseerima ja isomeerima, polümeriseerima ja polümeerima viimaseid eelistavalt, KKS jätab pikemad kujud üldse esitamata. Tähendussamased on mõlemas sõnaraamatus keemia terminid hüdratiseerima ja hüdrateerima ning nendega rööpsed enesekohased tegusõnad.

Pikemast verbist ei saa loobuda, kui tüve eri kujudega on seotud erinevad tähendused, nagu näiteks harmoniseerima (sks harmonisieren, vn гармонизовать, гармонизировать) 'muusikas: meloodiale saadet kujundama' ja harmoneerima (sks harmonieren, vn гармонировать, vt järgmine kirjutis). Samuti telefoniseerima 'tehnikas: telefoniga varustama, telefoni sisse seadma' ja telefoneerima = telefoonima 'helistama'.

2. Võõr- või omasufiks? Või hoopis nulltuletis?

Võõr- ja omaliitelised tuletised käibivad ÕSis ja KKSis kas võrdsete variantidena, nt islamiseerima -- islamistama, absolutiseerima -- absoluteerima -- absoluudistama, või eelistatakse omasufiksilist tegusõna (nt seletatakse ÕSis bituumendama kaudu sisult võrdset verbi bitumineerima) või lühikujulist ima-verbi (nt KKSis ainult antiseptima, ÕSis ka antiseptitseerima). ÕSist puuduvad autoklaavima 'autoklaavis töötlema', aerosoolima ja aerosoolitama 'aerosooliga töötlema', ammoniaakima 'ammoniaagiga rikastama'.

KKSis ilmuvad eerima-verbide kõrvale omaliitelised ja liiteta verbid, nt aromatiseerima -- aromaatima -- aroomistama.

Kasutada võib ka ainult oma- või null-liitelist tuletist, jättes võõrliitelise kõrvale, nt diftongistuma (KKS) pro diftongeeruma (ÕS), silostama pro sileerima, nitraatima pro nitrifitseerima, nagu emailima ja analüüsima asendavad kunagisi emaileerima ja analüseerima.² Omasufiksid liituvad nii noomeni- kui ka kinnistüvele, vrd nt aktualiseerima ja (aktuaalne > ) aktuaalistama («Vene-eesti sõnaraamat» I, 1984).

Juhukasutuses liialdatakse sageli võõrsufiksitega ega osata rakendada omaliiteid või nulltuletust: vietnamiseerima > vietnameerima või vietnamistama, europeiseerima > euroopastama, singapuriseerima > singapuristama, karnevaliseerima > karnevalistama, fragmentariseerima > fragmenteerima või fragmentima, joyce'ifitseerima > joyce'istama (nagu shakespeare'istama). Spontaanne keeletarvitus eelistab keerulisemat sufikstuletust, kusjuures võõrtüvedest moodustatakse verbe eeskätt võõrliidetega. eeri-sufiksit peetakse eesti oma sufiksitest peenemaks ehk saksemaks, nt pudeleerima, nokauteerima (p.o pudeldama, nokautima). Nagu näha, liidetakse eeri-sufiksit ka omatüvedele, teadmata, et see liide seostub vaid võõrtüvedega. Viimasel ajal on levima hakanud arvutiseerima, mõnikord kasutatakse ka komputeriseerima. Inglise sõna computerize soovitatakse «Inglise-vene-eesti arvutisõnastikus» tõlkida omatuletisega raalistama.

3. Veel nulltuletusest

Alussõna olemasolu võimaldab moodustada null-liitelisi tegusõnu³, mis käibivad eerima-verbide asemel või nendega kõrvuti.

Lähtesõna tüvi võib teiseneda sobivavormiliseks, nt ia-, or-, er-, ne-liitelistest jääb liide ära: anesteesia > anesteesima (ÕSis anesteseerima), amnestia > amnestima (ÕSis amnesteerima), sponsor > sponsima, skanner > skannima, aromaat(ne > Ø ) > aromaatima. Esineb ka alustüve vokaali pikenemist: faktor 'vahendajapank' > faktoorima 'tarneid vahendama', monitor > monitoorima nagu telefon > telefoonima või bessemer > bessemeerima (siin võib tegu olla ka alustüve lühenemisega ja eeri-sufiksi liitumisega).

KKSi käsikirjast ilmneb, et lühiverbid jätkavad samatüveliste eeri-verbide kõrvaletõrjumist, nt dispetšima, narkoosima (dispetšeerima, narkotiseerima jäävad ära). Mõnikord erineb käibele tulnud lühiverb tähenduselt pikemast eerima-tegusõnast, nt ÕSis on dekoreerima 'kaunistama, ilustama, ehtima', KKSis tähendab dekoreerima '(kujundades) kaunistama, ehtima', dekoor-sõnast 'kunstis ja ehituses: kaunistus, ehis' lähtuv dekoorima 'dekoori looma, kaunistama', vrd Pühadeks dekoreeritud vaateaknad ja Lillornamendiga dekooritud nahkalbum.

Elimineerides juhud, kus õigekeelsusallikas (ÕSis või KKSis) esineb ainult üks võimalus [kas eerima- või ima-verb (eerima-verbist on loobutud või on tegu uudisverbiga)], ilmneb ÕSi ja KKSi eelistuste võrdlemisel kaks malli:

A. -ima '-eerima' ja -eerima '...'

ÕSi eerima-verbile lisandub KKSis ima-verb, mida seletatakse siiski veel esimese kaudu: hüpnoosima 'hüpnotiseerima', grimmima 'grimeerima', hübriidima 'hübridiseerima', anoodima 'anodeerima', aprettima 'apreteerima', aadressima 'adresseerima', kristallima 'kristalliseerima', debattima 'debateerima', doosima 'doseerima'. ÕSis on sortima 'sorteerima', KKSis sorteerima, parem sortima.

B. -eerima '-ima' ja -ima '...'

Nii ÕSis kui ka KKSis on nõndamoodi: briketeerima 'brikettima', magnetiseerima 'magneetima, magneetuma', maketeerima 'makettima', giljotineerima 'giljotiinima', boikoteerima 'boikottima', konserveerima 'konservima', piketeerima 'pikettima' (seletused kõigil lühemate kujude juures). ÕSis on anketeerima seletatud ankeetima kaudu, KKSis on need sõnad võrdsustatud. ÕS seletab galvaanima galvaniseerima kaudu (mall A), KKS aga vastupidi (mall B), ÕSis on aborteerima 'abortima', fluoreerima 'fluorima', normeerima 'normima', KKSis aborteerima, parem abortima, fluoreerima, parem fluorima ja normeerima, parem normima.

Kui vajatakse võõrnoomeni kõrvale vastavat tegevust väljendavat tegusõna, siis luuakse või laenatakse see, kasutades kõiki kolme teed, st tulnukas on:

1. (is)eeri-liiteline, nt distants ja distantseerima 'distantsi või distantsil hoidma', dogma ja dogmatiseerima 'dogmaks muutma';
2. omasufiksiline, nt intensiivistama (ÕS, vrd vene интенсифицизировать), diskotama 'diskol käima, diskot pidama' (KKS);
3. nulltuletis, nt KKSis litsentsima (mitte litsentseerima) 'litsentsi andma, litsentsi müüma', disainima 'kujustama'.

Keele areng kajastub uues sõnaraamatus järgmiselt:

1. ÕSis fikseeritud eerima-verbile lisandub KKSis ima-tegusõna: doosima 'doseerima', diferentsima 'diferentseerima';
2. omasufiksiline tegusõna asendab võõrsufiksilise: ÕS diftongeeruma > KKS diftongistuma.

4. eeri-tüvi liitsõna osana

eeri-sufiksit sisaldav teonimi võib liitsõnas sageli lüheneda, nii et põhisõna haakub puhta tüvega, vrd nt ÕSis paneerimisjahu ja KKSis paneerimisjahu, parem paneerjahu.

Oma teonimi on mõnikord täiendsõna positsioonis astunud võõrteonime asemele, nt destillatsiooniaparaat, -seade > ÕS 1976 destilleerimisaparaat, -seade > KKS destilleer[imis]aparaat, -seade.

ÕSis on palju paralleelse kasutuse näiteid, nt dubleer[imis]masin, ekstraheer[imis]aparaat, graveer[imis]masin, -tehnika, -töö, korrigeer[imis]seade, prepareer[imis]luup, -nuga, steriliseer[imis]aparaat, serveer[imis]laud, -ruum, radeer[imis]kumm, -nõel, viseer[imis]liistud, reguleer[imis]kiil, mis KKSis esinevad vaid lühikujul. ÕSis kohtab ka lühikujueelistusi, nt raseerimisaparaat 'raseeraparaat' ja raseeraparaat 'pardel'. Ainult lühikujulisena on ÕSis fikseeritud blokeergeneraator, -seade, brodeerpulk, justeerviil, isoleerpael jt isoleer-algusosaga liitsõnad. Peab märkima, et igal sellisel juhul pole lühendamine võimalik: küll reguleerkiil, kuid ainult reguleerimisviis. Tundub, et malli saab automaatselt rakendada masinate, seadmete, aparaatide nimetuste moodustamisel. ÕSi apreteerimisvahend on KKSis esitatud kahel kujul (nii apreteerimisvahend kui ka apreteervahend). Ainult KKSis esinevad (ÕSis neid ei ole) absorbeer[imis]aparaat, adsorbeer[imis]aparaat, brošeer[imis]masin, nivelleer[imis]riist, gofreermasin, dekodeerseade, kalibreerpink, -plaat. Vahel on lühikese täiendosaga liitsõna kõrval võimalik ka tuletis, nagu nt absorber 'absorbeeraparaat', adsorber 'adsorbeeraparaat', dekooder 'dekodeerseade', blokker 'blokeerseade', desodoraator 'desodoreerseade', de[s]odorant 'desodoreeraine', destillaator.

Mõnikord, ehkki mitte alati, saab kesksõnaühendeid (eriti v- ja tud-partitsiibi ning nimisõna ühendeid) vormida liitsõnadeks, sõnaühendit ja liitsõna võib rööpselt pruukida. Apreteeritud, dubleeritud, impregneeritud riie on KKSis apreteer-, dubleer-, impregneerriie. Impregneerriidest mantel on lihtsalt impregneermantel. Gaseeritud vesi ja vein on KKSis gaseervesi (nt gaseerveeautomaat) ja -vein. Kesksõna isoleeriv võib asendada puhta tüvega isoleer-: isoleerkiht, -materjal, -paber, -papp, -vahend, -õli. Desodoreeriv aine ja seade on desodoreeraine ja -seade, trasseeriv kuul trasseerkuul.

eeri-verbide puhta tüvega haakuvad ka tuletusliited mõnedes juhutuletistes, nt kartulisorteerla. Mõnikord käibib puhas tüvi (võib tõlgendada ka eeri- ja er-liite ühendusena) ka iseseisvalt, nt juurviljasorteer, kartulisorteer, mida võib asendada er-tuletistega kartulisorter ja juurviljasorter. Tuular-sorteer on sortimistuular, tuulamismasin või lihtsalt tuular.

² Pikemat eeri-verbi ei saa otsetuletisega asendada, kui tüve eri kujudega on seotud erinevad tähendused (vt ka eespool), nt pauseerima 'muusikas: pausi pidama, vaikima' ja pausima 'kalkeerima, pauspaberile joonistama'.

³ Seda sõnamoodustusprotsessi võib nimetada konversiooniks, millest on lugeda näiteks Silvi Vare kirjutises «Konversioonist eesti keele sõnamoodustuses». Virittäjä, nr 1, lk 34--50; T. E r e l t, Eesti oskuskeel. Tallinn, 1982, lk 84.

Keel ja Kirjandus 1993, nr 7