Bürger ostab burgeri

Elu mitmekesistumine kajastub ka söögi- ja joogikohtade nimetustes. Kui varem olime harjunud baari, restorani, kohviku, söökla, einelaua, puhveti ja piimasaaliga, siis nüüd võib nälga kustutada ka mujal. Söömakohtadena on nüüd tuntud toidutared, kohvitoad, söögimajad (söökla vananenud nimetus on jälle moes!), hamburgerihoovid, pitsatared, õlleõued. Peenematele kohtadele antakse «šikimaid» nimesid, maavillase hõnguga trahterit (nt Postipoisi trahter) ja kõrtsi (Hella Hundi kõrts) asendavad inglise sõnad saloon (nt Hiiu saloon, mis nüüdseks küll on tegevuse lõpetanud) või pub (lühend ingliskeelsest public house'ist, keelenõuandjad on siin möönnud mugandi pubi võimalikkust, seega pubi : pubi : pubit).

Endisi kiirtoitlustuskohti «10 minutit» ja veel praegugi siin-seal tegutsevaid ekspressbaare on välja vahetamas kiirsööklad ja kiirrestoranid. Müüklaid kaunistava ingliskeelse väljendi fast food asemel sobib kasutada tõlget kiirsöök või kiirtoit. Muide, müükla on sobiv sõna pisikeste müügikohtade ja kioskite märkimiseks: köögivilja-, jäätise-, lille-, raamatumüükla.

Eestis on levimas drive-in'id, s.o söömakohad, pangad, kinod vm, kus saab käia autoga, st autost välja astumata. Funktsioonist lähtuvalt võiksid need kanda nimetusi sissesõidukohvik, -müükla, -restoran (nt McDonald'si sissesõidurestoran, mitte Drive-In-Restoran), -kino, -pank jne (vrd sissesõiduhoov).

Üks viimaste aastate kehakinnitusuudiseid on kaheti kirjutatava nimetusega suupistla: bistroo (rõhk viimasel silbil, sõna lõpus kaks o-d) või bistro (rõhk esisilbil, sõna lõpus üks o). Tõenäoliselt vene keelest pärinev sõna (< быстро) on prantsuse keele vahendusel (< bistrot) maailmas tuntuks saanud.

Bistroodes või bistrotes pakutavate itaaliapäraste pasta'de näol pole meil tegu mingi senitundmatu tainast valmistatud roaga, vaid tavalise makaronitoiduga. Itaalia spaghetti on pikad peened õõnsuseta makaronid, eesti keeles sobib siin mugandus spageti (käändub spageti : spageti : spagetit). Mitmuse tunnust enam lisama ei pea, sest spaghetti ~ spageti on juba mitmuslik sõna. Varem pruugitud vene toorlaenude vermišell (< itaalia vermicelli) ja lapšaa asemel on õige kasutada vastavalt niitnuudel ja lintnuudel. Sisuliselt võrdsed on vene pelmeenid (< пельмени) ja itaalia ravioolid (< ravioli, käändub raviool : raviooli : raviooli), mis märgivad hakkliha-, kala- või köögiviljatäidisega nuudlitainataskukesi. Itaalia köögist on pärit ka lasanje (vrd itaalia lasagne, lasagna).

Rohkesti on kohti, kus valmistatakse ja müüakse varem lahtiseks pirukaks (vahel ka vene eeskujul rasstegai'ks) nimetatud rooga. Kui varasemates kokaraamatutes (nt S. Masso ja O. Relve, Lihatoidud. Tallinn, 1976; L. Petti, Juust. Tallinn, 1984) on eelistatud itaaliapärast nimetust pizza, siis näiteks S. Masso kirjutab oma «Lihtsates toitudes» (Tallinn, 1988) pitsast ja seda mugandkuju sobibki kasutada. Seega ütleme suitsukala-, makra-, kanapitsa (mitte pizza kanaga ega pizza kanast), vorsti-, seene-, peo-, lihavõttepitsa jne. Pizza on omal kohal itaaliakeelsetes nimedes, nt Mamma mia pizza.

Võõrapärase pizzeria asemel sobib öelda pitsabaar, pitsarestoran või pitsamüükla (nn pitsa kaasa). Pizzeria'ga analoogne on hispaania sõnast cafeteria tulenev ja selvekohvikut märkiv kafeteeria (nii 1978. aasta võõrsõnade leksikonis).

Inglise snack'i hääldusmugandite snäkk jt asemel võiks pruukida näksi, tihti ka mitmuses näksid (inglise snacks). Snackbar on siis näksibaar (pakutud ka näksla), püstijalabaar, einela või suupistla.

Hamburger pole eestlase menüüs veel kuigi kaua figureerinud, kuid sinna näib ta jäävat. Tundub, et sõna on tavakasutuseks liiga pikk ja nii võibki burgerit iseseisvumas näha. Nihe on toimunud ka tähenduses: algselt kotletiga kukli ehk kotletikukli asemel märgib (ham)burger nüüd igasuguse vahele pikitud lisandiga kuklit. Ka inglise keeles tarvitatakse lühivormi pikema asemel, eriti levinud on see liitsõnades, nagu nt beefburger, nutburger. Teiste komponentidega seostudes moodustab burger uusi liitsõnu, nagu grillburger, kartuliburger, taksoburger (taksopeatuse järgi, mitte taxiburger). Võõrapärane maxiburger võiks eesti keeli olla suur burger, cheeseburger juustuburger ja chickburger kanaburger. Kohata võib veel viineriga burgerit ehk viineriburgerit, ehkki kuuma viinerisaiakest kutsutakse mõnikord ka inglispäraselt hot dog.

Lisandita, st ainult kotletiga hamburger ongi hamburger, mitte naturaalne hamburger. Lisandile võib eraldi viidata, nt munalisandiga hamburger, ja kui kukli vahel vaid muna ongi, võib seda munaburgeriks nimetada.

Näib, et sõna kotlet on Eestimaal põlu alla sattumas: kotleti tähenduses pruugitakse burgerit (nt müüakse kalaburgereid) või soome sõna pihvi, mis on ühelt Rakvere lihakombinaadi tootenimetuselt ka mujale kandunud. Keelekorraldajad soovitavad laenu pihv kasutada hakkbiifsteegi tähenduses.

Hamburger on abreviatuur (ehk lühend) algselt pikemast Ameerika inglise keelsest väljendist Hamburg(er) steak (Hamburgi linna järgi, tähendab (hakkliha)kotletti). Kohanimelise täiendi iseseisvumist kohtab mujalgi, nt Austria pealinna Viini järgi nime saanud viini vorstike ehk viiner (< saksa das Wiener Würstchen). Samatähenduslik on das Frankfurter Würstchen. Inglise keeles käibivad kõrvu pikemate väljenditega lühemad: Vienna sausage ja wiener ning Frankfurt sausage ja frankfurter. Huvitav, et soome keeles käib viineri hoopis viini saia ehk kohvisaiakese kohta.

Vanemad inimesed mäletavad kindlasti berliinereid ehk berliini pannkooke. Saksa sõna Berliner märgib mõne teatmeallika järgi täidisega pannkooki, mõnel pool keedisepalli (vrd nt soome berliinimunkki 'suhkruglasuuriga sõõrik').

Rahva Hääl 21.8.1993