Põhiarvsõnade käänamine

Emakeele Seltsi keeletoimkonnale on tulnud küsimusi põhiarvsõnade käänamise kohta. Seetõttu arutas toimkond 21.XII 1995. a koosolekul Tiiu Erelti esildise alusel arvsõnade käändtüüpe ja soovitab käänata järgmiselt. (Kuigi mitmus on üsna haruldane, on see igaks juhuks esitatud.)

	-teist[kümmend]
N	viisteist[kümmend]	viieteistkümned
Om	viieteist[kümne]	viieteistkümnete
Os	viitteist[kümmend] ja viitteistkümmet	viieteistkümneid
S	viieteistkümnesse	viieteistkümnetesse ja viieteistkümneisse

Senine, 1976. a ÕSi norming ei luba omastavas ja osastavas lühemaid kujusid viieteist ja viitteist (nt Ostsin viieteist krooni eest tänaseid ajalehti. Viieteist kilomeetri kaugusel. Mul polnud viitteist sentigi käepärast). Niisamuti pole seni võimalikuks peetud rööpvormi viitteistkümmet (nt Kandidaadil polnud kuskilt hankida viitteistkümmet puuduvat häält).

	-kümmend
N	viiskümmend	viiekümned
Om	viiekümne	viiekümnete
Os	viitkümmend ja viitkümmet	viiekümneid
S	viiekümnesse	viiekümnetesse ja viiekümneisse

Siingi on uus ainsuse osastava rööpvorm viitkümmet (nt Kandidaadil polnud kuskilt hankida viitkümmet puuduvat häält). Ainsuse omastavas ja osastavas käänduvad mõlemad arvsõna osad. Seni on nõutud, et ülejäänud käänetes jääks eesosa ainsuse omastavasse. Tegelikus keelekasutuses käändub eesosa tihti kaasa ka teistes käänetes (nt kahestkümnest riigist, neljakskümneks päevaks, mõnedkümned korrad, mitmeidkümneid kordi). See on raskepärane käänamine, mida õpetada ei tuleks, aga kui see tekstis esineb, pole selles midagi taunimisväärset. Eesosa kaasakäänamisega toonitatakse tugevamalt, kui mitme kümnega on tegemist: kahestkümnest, neljakskümneks, mõnedkümned, mitmeidkümneid (vrd mõnekümned, mitmekümneid). Viimaseid võib kirjutada ka lahku: mõned kümned, mitmeid kümneid.

	-sada
N	viissada	viiesajad
Om	viiesaja	viiesadade
Os	viitsada[t]	viiesadasid
S	viiesajasse	viiesadadesse

Sama tüüpsõna järgi käändub ka poolsada.

ÕS 1976 ei näita ainsuse osastava teist vormi viitsadat, pooltsadat.

Siingi on seni nõutud, et eesosa ei käänduks kaasa teistes käänetes peale ainsuse omastava ja osastava. Tegelikus keelekasutuses aga teeb ta seda mujalgi: kolmestsajast kastist, poolelesajale külalisele, paarilsajal sugulasel ja tuttaval, mitmetele sadadele inimestele. Suhtumine seesugustesse rööpvormidesse võiks olla sama, mis eespool osutatud. Mitmuse vorme mõnedsajad, mitmeidsadu jm sobib kirjutada ka lahku: mõned sajad korrad, mitmeid sadu kordi.

Veerandsada käändub nagu tavaline liitsõna, st esiosa ei käändu kaasa üheski käändes (nt loeng veerandsajale kuulajale, veerandsajalt valijalt saadud hääled).

	poolteist 1,5
N	poolteist
Om	poolteise ja pooleteise
Os	pooltteist
S	poolteise (-teise III vältes), poolteisesse ja pooleteise (-teise III vältes), pooleteisesse

ÕSi järgi on võimalik ainult tavaline liitsõna käänamine, kus esiosa jääb kõigis käänetes muutumatuks -- on pool- (sh osastavas, mis sel juhul langeb nimetavaga kokku).

	poolteistkümmend 15
N	poolteistkümmend
Om	poolteisekümne ja pooleteisekümne
Os	pooltteistkümmend ja pooltteistkümmet
S	poolteisekümnesse (-teise- II või III vältes), poolteisessekümnesse ja pooleteisekümnesse (-teise- II või III vältes), pooleteisessekümnesse

ÕSi järgi on lubatud ainult om poolteisekümne, os poolteistkümmend, sisseütlev poolteisekümnesse (-teise- II vältes).

	poolteistsada 150
N	poolteistsada
Om	poolteisesaja ja pooleteisesaja
Os	pooltteistsada[t]
S	poolteisesajasse (-teise- II või III vältes), poolteisessesajasse ja pooleteisesajasse (-teise- II või III vältes), pooleteisessesajasse

ÕSi järgi on lubatud ainult om poolteisesaja, os poolteistsada, sisseütlev poolteisesajasse (-teise- II vältes).

Niisiis on kõik poolteist-arvsõnad viimases õigekeelsussõnaraamatus käänamise poolest harilikud liitsõnad. Tegelikus keeletarvituses pool- siiski tihtipeale käändub omastavas ja osastavas, jäädes sisseütlevast alates edasi omastavasse: pooleteise liitri, pooltteist liitrit, lahusta pooleteises liitris vees, pooleteiseks liitriks; pooleteisekümne riiuli, pooltteistkümmet riiulit, raamatud on pooleteiselkümnel riiulil, pooleteisekskümneks riiuliks; pooleteisesaja sõduri, pooltteistsada[t] sõdurit, pooleteiseltsajalt sõdurilt, pooleteisesaja sõdurita. Ei ole põhjust pidada neid rööpvorme vigasteks (vrd sõnade poolteist ja viisteist käänamist, kus viis- on alati käändunud). Võib väita isegi enam: nad on keeletarvituses sagedamad ja loomulikumad. Muutumatu esiosaga (pool-) vormid on jäetud ettepoole üksnes seetõttu, et see on senine ainuõigeks peetud norming.

Keel ja Kirjandus 1996, nr 2