Arve ja konto

Oskuskeel on teinud ja teeb arve ja konto vahel selget vahet: arve on 1. dokument, mille järgi tasutakse töö või kauba eest; 2. arvestus, arvepidamine; konto on rahaarvestuse tabel, nt hoiuraamatus või sellele vastaval kaardil. Argikeeles on sõnal arve peale kahe ülalnimetatu veel kolmaski tähendus, s.o 'konto': pangas avatakse arveid 'kontosid' ja raha pannakse panka arvele või arve peale 'kontole'; vutimeeskonna kaotus kantakse treeneri kontosse või pannakse treeneri arvele.

Argikeel ei taotle oskuskeelega võrreldavat täpsust ja seal on mõeldav konto kohta ka arve öelda. Oskuskeeles sedasama läbi viia, s.o asendada konto arvega, ei ole otstarbekas; arve on isegi mitme tähendusega ja veel üht lisada on liiast. Seega, mis igapäevapruugis on arveldusarve, hoiuarve, pangaarve, jooksev arve, on oskuskeeles arvelduskonto, hoiukonto, pangakonto, jooksev konto. Pank kirjendab summa maksja kontost või kontolt saaja kontosse või kontole, kontosse kandmise või kontost mahakandmise alus on arve või arve alusel laekunud summad.

Arve ja konto eristust tunneb saksa keel, kus üks on die Rechnung ja teine das Konto. Vene keeles on nii arve kui ka konto счёт, kummaga on tegu, seda saab näidata täiendiga: банковский счёт on pangakonto, товарный счёт on kaubaarve. Ka inglise account käib nii konto (banking account on pangakonto) kui ka arve kohta.

Hommikuleht 3.12.1993