![]() |
||
|
Keelenõuannete koguSoome nimede käänamisestKas eestikeelses tekstis tohib käänata Lipponen : Lippose : Lippost või on õige ainult Lipponen : Lipponeni : Lipponeni? Soome nen-lõpuga nimesid võib käänata kahte moodi, kas nimetava kuju säilitades või eesti ne-liiteliste sõnade eeskujul. Õige on nii Lipponen : Lipponeni : Lipponeni kui ka Lipponen : Lippose : Lippost; Halonen : Haloneni : Haloneni kui ka Halonen : Halose : Halost. Kas õige on Valkeansaares või Valkeansaaris, Lappeenrantas või Lappeenrannas? Kas tohib kirjutada Hella Wuolijoe teosed või on õige ainult Hella Wuolijoki teosed? Liitsõnalisi soome nimesid, mille põhisõna on lähedane eesti sõnale (nagu -joki ja -jõgi, -koski ja -kosk, -ranta ja -rand), võib samuti käänata kahte moodi, kas soome nimetava kuju säilitades või eesti sõnatüübi järgi, nt Lappeenranta: Lappeenrantas ~ Lappeenrannas; Kivijärvi: Kivijärve ääres ~ Kivijärvi ääres, Valkeansaari: Valkeansaares ~ Valkeansaaris; Wuolijoki: lugesime Wuolijoki(t) või Wuolijoke, Wuolijoki või Wuolijoe teosed; Hietamies: rääkisin Hietamiesiga ~ Hietamiehega. |
Teated11.1.2019 Keelehooldeloengud üldhariduskoolide õpetajatele20.3.2017 Keelenõuööd saab järelvaadata7.1.2016 Ilmunud on Maire Raadiku „Õigekirjaspikker“4.1.2016 Ilmunud on Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ uus trükk17.10.2014 Keelenõuande uudisevoog6.1.2010 Maailma keeled, kirjad ja rahvad |