Keelenõuannete kogu


Nii .. kui (ka)


Kas õigem oleks öelda nii .. kui ka või võiks ka ilma ka-sõnata ehk nii .. kui? Seda sorti paarissidend on olemas juba Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus, mille artiklist hästi on muu hulgas lugeda: nii hästi .. kuiso wohl .. als auch. Kas olemegi selle väljendi laenanud saksa keelest? Wiedemannil ka-sõna küll veel ei ole, see ilmub väljendisse Elmar Muugi väikeses õigekeelsus-sõnaraamatus, kus on märksõna niihästi [.. kui ka].

ka-sõna on olemas ka Muugi kaasaegse Johannes Aaviku grammatikas 1936, kus on õpetatud, et ühend nii(hästi) .. kui ka ei nõua koma. Aavik pole siiski päris järjekindel ning teisal on ta pannud sulgudesse ka ka-sõna. Tänapäeva grammatikad peavad samuti võimalikuks üldlaiendi ka ärajätmist. 2017. aastal Mati Erelti ja Helle Metslangi toimetusel ilmunud „Eesti keele süntaksi“ järgi on hästi ja ka fakultatiivsed: nii(hästi) .. kui (ka).

Sidendi lühenemine on küllap loomulik asjade käik ja niikaua, kui selgus ei kannata, pole ka põhjust muretseda: laused 1) niihästi mehed kui ka naised, 2) nii mehed kui ka naised, 3) nii mehed kui naised või isegi 4) mehed kui ka naised on kõik ühtviisi selged. Alles siis, kui kunagisest pikast väljendist jääb järele vaid kui-sõna (mehed kui naised), läheb asi pisut kahemõtteliseks (mehed naistena?).

Kes oma väljenduses suuremat korrektsust taotleb, võiks ka-sõna siiski alles hoida, öeldes või kirjutades nii .. kui ka (nii mehed kui ka naised). Osavaimad võivad järgida Henn Saari nõuannet, mille kohaselt võib ka ära jääda eeskätt trafaretsetes paarides: rõõmustab nii suur kui (ka) väikerõõmustavad nii vanad kui ka lapsed. Ühildumise kohta õpetab Mati Erelt lause õigekeelsuse raamatus, et eelistatud on öeldise ainsus, kuid välistatud pole ka mitmus: nii üks kui ka teine nõjatub (nõjatuvad) tuge otsides vastu uksepiita. Sidendil on olemas ka eitav kuju, siis ütleme ei .. ega (ei mehed ega naised).

Maire Raadik