Keelenõuannete kogu


Kes hommikuti külas käib… (2018-10-15)


Määrsõnaliide -ti liidetakse harilikult ainsuse omastava käände tüvele, nt aste : astme > astmeti, hommik : hommiku > hommikuti, hoog : hoo > hooti, koht : koha > kohati, kool : kooli > kooliti, kaks : kahe > kaheti, mitu : mitme > mitmeti.

Kui aga sõna on mitmuses i-tüveline, liitub -ti sageli mitmusetüvele, nt inimene : inimesi > inimesiti, osa : osi > ositi, maa : maid > maiti, pesa : pesi > pesiti, argipäev : argipäevi > argipäeviti.

Astmevahelduslike sõnade puhul liidetakse -ti nõrgenenud tüvele, nt kõik : kõiki > kõigiti, paik : paiku > paiguti, olukord : olukordi > olukorriti. Sama kehtib ka kond-liite puhul, nt perekond : perekondi > perekonniti, valdkond : valdkondi > valdkonniti, maakond : maakondi > maakonniti, teaduskond : teaduskondi > teaduskonniti.

Kas õige on öösiti või öiti?
Mõlemad on õiged. Tuletis öiti tuleb mitmuse osastava vormist öid. Tuletis öösiti lähtub määrsõnast öösi ’öösel’. Määrsõnadest on tuletatud ka ti-liitelised otseti (< otse), põigiti (< põiki), hiljuti (< hilja).

Aga kumb on õige, kas kevaditi või kevadeti, suviti või suveti, talveti või talviti?
Kirjakeelsed tuletised on i-tüvelised: kevaditi, suviti ja talviti. Argikeeles on käibel ka omastava tüvest tuletatud kevadeti, suveti ja talveti. Ainult ainsuse omastava tüvest lähtub sügiseti, millest – küllap hääldusmugavuse pärast – i-tüvelist vormi ei kasutata.

Vt ka Sirje Mäearu artiklit „Sõnamoodustusabi“ lk 119-120.

Tuuli Rehemaa